Kinodesse jõuab verivärske dokumentaalfilm Linnar Priimäest

Linnar Priimägi Manfred Vainokivi dokumentaalfilmis «Mephistopheles». Foto: Kaader filmist

Juba 10. detsembrist saab kinodes üle Eesti näha dokumentalist Manfred Vainokivi uusimat linateost «Mephistopheles». Filmi peategelane on Eesti kunstiteadlane, kriitik, kirjanik ja veel mitut tiitlit omav värvikas Linnar Priimägi. «Mephistopheles» valiti tänavu Pimedate Ööde filmifestivali Balti filmiprogrammi ja kandideeris parima Balti filmi auhinnale.

«Mephistophelese» lugu sai alguse mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. «Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud, kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas, kuidas maakoor üldse suudab nii rumalat inimest kanda,» meenutab filmi režissöör Manfred Vainokivi.

Olles oma valgustava sõimu režissööri aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles: «Manfred, sa pead minust filmi tegema.» Loomulikult Vainokivi keeldus sedamaid. «Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha,» mõtles ta toona. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Me ei hakka siinkohal ümber jutustama filmi sisu, mis oleks sama mõttetu tegu nagu puändi ärarääkimine enne veel, kui anekdoot kõlanud on. Ütlen ainult niipalju, see film on revanš kõikide nende kibedate sõnade eest, mida Manfred enda aadressil kuulma on pidanud. Või nagu Goethe «Faustis» kirjutab: «Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.»

Linnar Priimägi ütles filmi näinuna, et ta sai filmi vaadates naerda iseenda üle ja nutta muusika pärast. Filmi pealkiri on tema mõte, sest nagu Mephistopheles on erand, on ka Linnar juba lapsest saadik olnud erand ja jääb selleks.

«Mephistophelese» toob publikuni Filmivabrik, režissöör Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp.