Eesti Noorsooteatris avavad uue aasta neli uut lavastajat
14. detsember 2020, 15:42
/nginx/o/2020/12/14/13529222t1h4d10.jpg)
Eesti Noorsooteatri väikeses saalis esietendub 8. jaanuaril EMTA lavakunstikooli 30. lennu noorte lavastajate lühilavastuste kassett «Kõige all ja kohal on...».
«Kuidas armastada, kui me armastame nii erinevalt?» küsivad EMTA lavakunstikooli 30. lennu noored lavastajad lühilavastuste kassetis noortele ja täiskasvanutele. Neljast muinasjuttude põhjal sündinud loost koosnev kassett on valminud lavastaja-, dramaturgia- ja näitlejatudengite koostöös ning kunstnikena teevad kaasa Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid. Valguskunstnik on Targo Miilimaa Eesti Noorsooteatrist.
«Meie teatril on EMTA lavakunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengitega olnud viljakas koostöö, Eesti Noorsooteater on noorte lavajõudude ülesastumisteks kindlasti õige koht,» ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas. «On oluline, et noorte värske tahe, otsingulisus ja mängurõõm leiaksid meie teatris väljundi ning jõuaksid ka publikuni.»
Tegemist ei ole siiski üks-üheselt muinasjuttudega, sest kursuse juhendaja Lembit Petersoni lähteülesandeks tudengitele oli muinasjutt kui teema ning neile annavad omamoodi tõlgendusi esimest korda laiema publiku ette astuvad lavastajad Margaret Sarv, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe ja Marta Aliide Jakovski.
Margaret Sarve lavastus «Koit ja Hämarik» põhineb ühel eesti tuntumal armastuslool. «Tegevusajaks valisime «muinasjutulise» aja, seega pole tegemist kindla ajaloolise ajaga,» ütles lavastaja. «Me ei tahtnud mõelda Koidust ja Hämarikust kui jumalikest olevustest, vaid kui inimestest nagu iga teine, kes võtavad siin ja praegu vastu otsuseid – näiteks otsuse armastada – ja puudutavad seeläbi miskit üleinimlikku. Tõeline armastus annab inimesele üleinimliku mõõtme.»
Lavastuse «Alice» lavastaja ja kunstnik Kalju Karl Kivi on Eesti Noorsooteatri publikule juba varasemast tuntud oma kunstnikutöödega lavastustele «Röövel Hotzenplotz», «Miisu», «Puuhaldjate lugu» ja «Metamorfoos». Oma lavastuse aluseks on ta võtnud Lewis Carrolli ning tema muusa Alice Liddelli vahelise suhte, millest inspireerituna kirjutas Carroll muinasjutu «Alice imedemaal» (1865). Kivi sõnul käsitletakse lavastuses reaalsuse ja fiktsiooni vahekorda. «Kas kunstnikul on õigus oma loomingu inspiratsioonina kasutada teise inimese kannatust? Kas armastus võib inimese päästa?» küsib lavastaja.
«Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng» on Erik Richard Salumäe lavastus, mis sündis kummitama jäänud laulufraasist: «Tõmbas ennast õhku täis ja karplauhti lõhki käis.» Lavastaja sõnul otsitakse vastust küsimusele, kuidas jõuavad kaks inimest punkti, kus nad on nii uhked, et nad ei suuda isegi ukse kinni panemises kokku leppida. Kuidas ületada uhkus, armastada ja armastust vastu võtta?
Kasseti neljas lavastus «Mos-naine ja kakk» põhineb mansi rahva muinasjutul. «Käivitavaks teguriks olid ühe väikerahva valupunktid ja see maailm, mida nad endas kannavad, nende suhtedünaamika arktilise looduse ja ühiskonnaga,» ütles lavastaja Marta Aliide Jakovski. «Hakkasin kujutlema, kuidas reaalses elus naise ja kaku kooselu toimida võiks ja kuhu sel areneda oleks.»