Selgusid Oskar Kallase ja Ilmari Mannineni auhinna tänavused laureaadid

Mall Hiiemäele Oskar Kallase auhinna üleandmine. Foto: Arp Karm

Eesti Rahva Muuseum tunnustas folkloristi, pärimusliku loodusteadmuse üht parimat tundjat ja mõtestajat, ERMi Sõprade Seltsi auliiget Mall Hiiemäed Oskar Kallase nimelise auhinnaga. Selle andis 10. detsembril üle muuseumi direktor Alar Karis. Samal päeval salvestati ka Mall Hiiemäe loeng «Inimese ja muu looduse suhete avaldumisest rahvapärimuses».

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti kombestiku ja usundi parimaid asjatundjaid, keda teatakse kõige enam rahvakalendri uurija ning tutvustajana. Tema folkloristikaalane tegevus on hõlmanud paljusid valdkondi, nagu looduse kajastus rahvaluules, rahvajutt ja jutustamine, kohapärimus, folkloristika ajalugu jms. Hiiemäe on avaldanud ligi 700 uurimust, teadusartiklit, kommenteeritud allikapublikatsiooni, kirjutist, raamatututvustust. Lisaks sellele on ta Eesti Rahvaluule Arhiivile üle andnud enam kui 20 000 lehekülge kirjapanekuid, üle 60 tunni helisalvestusi ja rohkesti fotosid.

Mall Hiiemäe on koostanud aastatel 1981–1999 ilmunud monumentaalse tekstiantoloogia «Eesti rahvakalender» seitse köidet, kokku üle 2000 lehekülje. See on tõenäoliselt kõige tuntum ja kasutatavam rahvakultuuriteos Eestis. Hiiemäe töö on näide selle kohta, kuidas kirjutada populaarne rahvaväljaanne, tegemata järeleandmisi teaduspublikatsioonile esitatud nõuete suhtes. Hiiemäe 2006. aastal ilmunud teos «Päiv ei ole päiväle veli: lõunaeesti kalendripärimus» keskendub lõunaeesti rahvakalendrile ja käsitleb nii luterlikul alal (Mulgimaa, Lõuna-Tartumaa, Võrumaa) kui ka kreeka-katoliku kiriku territooriumil (Setumaa) tähistatud tähtpäevi. Mall Hiiemäe on pidanud loenguid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures, Eesti Humanitaarinstituudis ning Eesti Kunstiakadeemias.

2008. aastal ilmus Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste sarjas «Kes kõlbab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall Hiiemäele». Saatesõnas öeldakse: «Kogumik kajastab meie kõigi imetlust ja lugupidamist ning tõstab ühtlasi esile Malle raugematut tööindu ja pühendumust, lõputuid rahvaluulealaseid teadmisi ja suurepärast arhiivitundmist ning samuti tema inimlikkust ja osavõtlikkust kollegiaalsetes suhetes.»

Oskar Kallase stipendiumi asutas ERM 2015. aastal, et tunnustada muuseumile ja Eestile olulisi inimesi silmapaistva professionaalse ja loomingulise tegevuse eest rahvusteaduste ja -kultuuri vallas, mis on aidanud ERMil täita oma rolli eesti kultuuri mõtestajana. Varasemad laureaadid on olnud laulu- ja tantsupidude juht Aet Maatee, ajaloolane Mart Laar, folklorist Marju Kõivupuu, rahvarõivameister Silvi Allimann, filoloog Tiit Hennoste.

Ilmari Mannineni auhinna vääriliseks tunnistas Eesti Rahva Muuseum Tartu Ülikooli folkloristika, etnoloogia ja rakendusantropoloogia magistrandi Terje Lille. Rahaline auhind antakse magistriprojekti raames läbi viidud uurimistöö eest Kasepää eestlaste kurgikasvatuse traditsiooni ajaloo ja tänapäeva kohta ning sellekohase sissekande tegemise eest Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Ilmari Mannineni auhind antakse tunnustuseks neile, kes panustavad rahvakultuuri uurimisse ja rahvusmuuseumi arengusse. 500-eurose preemia eesmärk on toetada kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd eesti kultuurist ja rahvakultuuri valdkonnas, mis omakorda aitab kaasa Eesti Rahva Muuseumi tegevusele.