Eesti Kirjandusmuuseumi aastakonverents toob kokku pärandi ja tehnoloogia
21. detsember 2020, 04:15
/nginx/o/2020/09/14/13344528t1h07f3.jpg)
Tänavune Eesti Kirjandusmuuseumi 64. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents «Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming», mis toimub teisipäeval, 22. detsembril algusega kell 11, on pühendatud Eesti digikultuuri aastale 2020. Konverents toimub veebipõhiselt keskkonnas Teams.
Konverentsil on üheksa ettekannet haldjatest Facebookini: EKMi folkloristika osakonna loodud veebiserver Haldjas.folklore tähistab oma 25. juubelit, esmakordselt esitletakse Eesti auditooriumile mitmeid arvutusliku digihumanitaaria meetoditega valminud originaaluurimusi nii rahvaluule kui kirjanduse alalt. Konverentsi kutsutud plenaaresineja on Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht ja meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, kes on ka rahvusvahelise ERA Chair projekti «CUDAN» (Cultural Data Analysis) ehk kultuuriandmete analüüsi projekti juht.
Ettekannetega esinevad Mari Sarv, Andres Kuperjanov, Aija Sakova, Risto Järv ja Marin Laak kirjandusmuuseumist. Tõnno Jonuksil on ühisettekanne Andres Uueni ja Signe Vahuriga. Samuti on ettekanded Piret Viireselt, Lauri Õunapuult ja Sven Vabarilt.
Konverentsi ühe korraldaja Marin Laagi sõnul on Eesti Kirjandusmuuseumi missioon mitmekülgne töö kogudega, arhiivikogude elektrooniliste metaandmete loomisest ja andmebaasistamisest kuni uurimiseni. «Kirjandusmuuseumil on keskne roll ka Eesti kultuuripärandi massdigiteerimise riiklikus programmis 2019–2023 kolmes pärandiliigis: Arhiivraamatukogu juhib trükiste digiteerimist, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi dokumendi- ja fotokogusid digiteeritakase Rahvusarhiivis.»
Laagi sõnul on kirjandusmuuseum olnud digihumanitaaria pioneere Eestis. «Esimesed sisupõhised andmebaasid loodi EKMi folkloristika osakonnas juba 1990. aastate keskel, rahvaluule arhiivi regilaulude andmebaas mõned aastad hiljem ning kirjandusloolises teabekeskkonnas «Kreutzwaldi sajand» näeme miljoneid klikke.»
Kultuuripärandi digikäsutusse andmine ja kiire kättesaadavaks tegemine avalikkusele ja teadlastele on kaasaja suurimaid väljakutseid ka kirjandusmuuseumile.
«Tehnoloogia kiirteel on humanitaarid digihumanitaaria komplekssel, paisuval väljal üha avanevate võimaluste ees, mis nõuavad pealehakkamist, uudishimu, õppimist, arvutialast kompetentsi.»
Konverentsi lõpetuseks esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi töösuundi esindavaid uusi väljaandeid.
Teaduskonverentsi kava ja liitumuse link:
Konverentsi toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.
Konverentsi korraldus:
Marin Laak, marin.laak@kirmus.ee
Merike Kiipus, merike.kiipus@kirmus.ee