Ilmunud on aastalõpunumbrid Eesti Kirjandusmuuseumi teadusajakirjadelt Folklore, Methis ja Mäetagused

Eesti Kirjandusmuuseumi teadusajakirjad Folklore, Methis ja Mäetagused Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Ilmunud on kolme Eesti Kirjandusmuuseumis väljaantava teadusajakirja aastalõpunumbrid: Folkore nr 80 erinumber «Sünnitamispärimus ja lapsepõlv arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides», Mäetagused nr 78, mis käsitleb meditsiiniantropoloogiat, ja Methis nr 26, digitaalhumanitaaria erinumber.

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühiselt välja antava ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica nr 26 on peatoimetaja Marin Laagi sõnul pühendatud Eesti digikultuuri aastale 2020. Ajakirjanumber on jätkuks Eesti Kirjandusmuuseumist 7 aastat tagasi välja kasvanud Eesti digitaalhumanitaaria konverentside sarja ja Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi tegevusele ning tugineb Eesti digitaalhumanitaaria 7. konverentsi «Digitaalse kultuuripärandi kasutamine teaduses ja hariduses» ettekannetele detsembris 2019 nii eesti kui rahvusvahelistelt uurijatelt.

Koostajate Marin Laagi ja Piret Viirese sõnul on digikultuur ja digihumanitaaria muutumas andmeanalüüsi tehnoloogilisest vahendist inimteadvuse ja -kultuuri kompleksseks uurimisväljaks. «Uurimisvaldkonnana on digihumanitaaria olnud uurijate fookuses viimasel viieteistkümnel aastal, kuigi esimesed katsetused humanitaaria ja arvutitehnoloogia vahelisi seoseid leida ja rakendada ning mõtestada ulatuvad juba 1950. aastatesse.»

Ajakirja Folklore: Electronic Journal of Folklore nr 80 on pühendatud sünnitamispärimusele ja lapsepõlvele arhailistes ja kaasaegsetes Euroopa kultuurides. Ingliskeelse ajakirjanumbri on külalistoimetanud Irina Sedakova Vene Teaduste Akadeemia slaavi uuringute tüpoloogia ja võrdleva keeleteaduse instituudist ning Nina Vlaskina Vene Teaduste Akadeemia Lõuna teaduskeskusest ja see võiks ajakirja peatoimetaja Mare Kõiva sõnul pakkuda huvi nii humanitaar- ja sotsiaalteadlastele kui ka arstiteadlastele.

Ajakirjanumbri keskmes on sündmus, mis on nii füüsiline (loomulik, ontoloogiline) kui ka sümboolne – sünnituse ime. «Arhailised vaated rasedusele, sünnitusele ja beebi esialgsele sotsialiseerumisele, mis esmapilgul ei tundu olevat rakendatavad moodsates linnades, kus on kaasaegsed meditsiinilised ja teaduslikud võimalused, osutuvad hämmastavalt stabiilseteks.» Ingliskeelse ajakirjanumbri autorite näol on tegemist Leedu, Soome, Venemaa ja teiste riikide uurijatega.

Ajakirja Mäetagused nr 78 jätkab meditsiiniantropoloogia teemade läbivalgustamist. Meditsiiniantropoloogia konverentsid Medica on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel toimunud juba 13. korda. Viimane samast seeriast konverents «MEDICA XIII. Dialoogid, adapteerumine ja innovatsioonid» toimus veebi vahendusel 8. detsembril 2020. Sellised ettevõtmised on Mare Kõiva sõnul hea võimalus arutleda tervise ja meditsiiniga seotud uurimisteemade üle avaramas vaates.

Lisaks meditsiiniga seonduvatele teemadele on numbrisse mahtunud ka Vladimir Sazonovi artikkel «Mõningad märkused nelja ilmakaare kuninga ja jumal-kuninga kontseptsiooni kohta Sumeris ja Akkadis 3. at eKr». Ajakiri Mäetagused annab ülevaate ka toimunud folkloristika-alastest konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest.

Ajakirjade Folklore, Mäetagused ja Methis värskeid numbreid esitletakse Eesti Kirjandusmuuseumi Kreutzwaldi päevade teaduslikul konverentsil „Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming“ 22. detsembril algusega kell 16:15.

Konverentsi kava ja konverentsiga liitumine: https://www.kirmus.ee/et/eesti-kirjandusmuuseumi-64-kreutzwaldi-paevad