Eesti Kirjandusmuuseum koondas ekraanivabad koroona-aja jõulu- ja uusaastamängud ühte kohta

Pimesiku-mäng Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Vahetult enne pühi valmis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi lastemängude andmebaasis «Ukauka. Vanad ja uued mängud rahvaluule arhiivist» mängude kogu, mis koondab kokku koroona-aja tingimustele sobivad turvalised mängud. Kogu leiab aadressilt: http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/exhibits/show/koroonamangud.

Mängu-uurija ja teaduri Astrid Tuisu sõnul saab mänge mängida nii ilma elektrooniliste seadmeteta kodudes, looduses, mänguplatsidel kui ka õuedes, kas üksi, kahe-kolmekesi või koos perega. «Oleme välja valinud nii vanu kui uuemaid mänge, nii liikumisvõimalusi pakkuvaid kui rahulikumaid tegevusi. Mängimiseks pole vaja suurt seltskonda ega spetsiifilisi eripäraseid abivahendeid, välja arvatud pall, hüppenöör või pliiats-paber.»

Kogus sisalduvad mängud on üles kirjutatud enamasti laste enda poolt viimase saja aasta jooksul, kirjeldusi illustreerivad joonistused pärinevad 1930. aastatest. Laste kirjutusviis on jäetud muutmata.

Koroona-aja mängude kogu on liigitatud õuemängudeks, tubasteks mängudeks, vana-aja mängudeks ning jõulu- ja uusaastamängudeks. Kuna valiku üks eesmärk on meelitada lapsi ära ekraanimeedia tagant, on Tuisu sõnul mängude valikul rõhku pandud nende kaasahaaravusele. «Läbi aegade populaarsete mängude (nt kull, pimesikk, ukauka ehk trihvaa) kõrval on keskendutud vanematele mängudele, mida tasuks uuesti meelde tuletada ning mida saab hästi mängida ka tänasel päeval. Sellisteks on näiteks keks, mida kutsuti Pambu-Peeduks, esemete äraarvamisemäng «Kimmimäng», pandimängud ja erinevad pandilunastamise viisid.»

Võistluslikkust ja osavust aitavad demonstreerida ka pühademänguna tuntud rätsepaeksam või kukepoks. Traditsioonilisi pühademänge, mida mängiti toas õlgedel ja mänguvahenditena kasutati pähkleid, herneid või ube, võib samuti edukalt tänapäeva tuua, kuid nendega on huvitav ka niisama tutvuda. Kui aga tahetakse tingimata sõpradega koos olla, siis saab mitmeid mänge, näiteks sõna- ja üht osa paberimänge ette võtta ka nii, et üksteisega ollakse ühenduses ekraanimeedia kaudu.

Mängude kogu väljaandmist on toetanud Eesti Kirjandusmuuseum (projekt EKM 8-2/20/2), Haridus-ja Teadusministeerium (projekt EKKD65), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).