Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks, mille põhjal tehakse rohkem või vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks, sõltub suurel määral andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendatud «Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht».
Raamatul on kolm eesmärki: esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid; teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja rakendatud analüüsimeetodeid; kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu. Kogumik pakub välja uudse lähenemisviisi andmestunud maailma uurimiseks ja esitab Eesti konteksti sobituvad kümme postulaati, millest andmestunud maailma tõlgendamisel ja mõistmisel lähtuda.
Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada.
Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste ütles, et kogumik on inforohke sissevaade digitaalse ühiskonna uuenenud analüüsivõimalustesse. «Võiks teha kummarduse koostajatele, kes on eesti keeles loonud originaalkogumiku, mis võiks ehk olla ka inglise keeles konkurentsivõimeline. Hea meel on tõdeda, et meil on nii palju kompetentseid uurijaid, kes interdistsiplinaarse autoriteringina oma teadmisi ja kogemusi jagavad. Lisaväärtusena saab lugeja ka mitmekülgse pildi teemadest, millega eesti uurijad täna tegelevad,» lisas ta.