1. märtsi galeriis avatakse kolmapäeval uus näitus

Kultuuritoimetus
Copy
Näitus «The Simulation of Bodies, the Management of Life».
Näitus «The Simulation of Bodies, the Management of Life». Foto: Plakat

Kolmapäeval, 13. jaanuaril kell 17 avavad 1. märtsi galerii (Väike-Karja 12, Tallinn) põhiprogrammi Sven Parker, August Sai, Roman-Sten Tõnissoo näitusega «The Simulation of Bodies, the Management of Life», esinedes ühiselt nomaadliku väikeasutuse Galerii Mihhaili egiidi alt. Vaateaknanäitus kohandab korporatiiv-realistlikku esteetikat butiigi võtmeelementidele, rõhutades kaubanduslikele vaateakendele omast vaatemängulisust, uurides samaaegselt ühiskonnast väljalibisemise võimalikkuseid. 2016. aasta kevadel Tallinnas käima lükatud nomaadlik korterigalerii Galerii Mihhail lähtub oma tegevuses solidaarsuse ja kommunaalsuse motiividest. Näitus jääb avatuks 23. jaanuarini.

NB! Piirangute lõpuni on näitus ainult õuest vaadeldav, seega palume projektiruumi külastada ainult kuni 10-liikmelistes gruppides.

Näituse pealkiri viitab liikumispiirangutest lähtuvale uuele reaalsusele, mille kontekstis väljapanek aset leiab. Aproprieerides kauplusele omast vaateakna keskkonda on tegemist siseruumi ning välisruumi vaheliste piiride otsimisega eksponeerimisvõimaluste osas, viidates tarbimisühiskonna poolt koloniseeritud interjöörile ja eksterjöörile meis endis ja meie ümber. Kolme kunstniku poolt loodud väljapaneku ühendavaks jooneks on teatud distantseeritud vaatlus vaatemängulisusele ning tähelepanekud käelises töös ja selle meisterlikkuses.

Sven Parkeri ruumilised kollaažid näitlikustavad majanduslangusega kaasnevat kriisi ostujõus, osutades eksponeerimise käigus sellele, mis on väljapanekult puudu ehk tarbeesemetele endile, samaaegselt kombates kunstitaieste ning väärtuslike tarbeesemete vahelisi piire. Seeria vihjab 20. sajandi alguses tegutsenud anarhistlikele liikumistele, mis praktiseerisid ekspropriatiivset anarhismi, finantseerides seeläbi revolutsioonilist tegevust ning propagandat.

August Saia maalid tähistavad topeltlõksu, emotsionaalselt häirivat dilemmat suhtluses, milles indiviid võtab samaaegselt vastu kaks või enam vastuolulist sõnumit, kusjuures üks sõnum välistab teise. Topeltlõks ilmneb juhul, kui indiviid on mingil põhjusel võimetu dilemmaga silmitsi astuma ning ei saa seda seetõttu lahendada ega ka olukorrast välja astuda. Antud kommunikatsioonimudel peegeldab pandeemiaaegset olustikku ning sellest võrsuvaid suhtlusviise ning emotsioone.

Roman-Sten Tõnissoo vaatleb turvatunde illusoorsust, voogedastades vaatajatele kaasaegse ühiskonna tegelikku ebakindlust ning haavatavust. Lahtipakkimise žanrisse paigutuv kordustele ülesehitatud videokollaaž fetišeerib ohtlikke ning eriskummalisi esemeid, mõjudes ühtaegu erootiliselt kui ka meditatiivselt.

Sven Parkeri visuaal-esteetilist praktikat kirjeldab installatiivsus, lavastuslikkus ning erinevate kollaažitehnikate kasutamine. Praeguse loomingulise tegevuse keskmes on butafooria mõiste suhestuva esteetika võtmes. 2011. aastal on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse maalikunsti erialal ning täiendanud ennast peale seda skulptuuri ja installatsiooni osakonnas.

August Sai on maalikunstnik, keda iseloomustab analüütiline ja dekonstruktivistlik lähenemine oma meediumile. Kunstnik maalib pilte, mille eesmärk on keskenduda maalikunsti keelele ja tõsta esile maali tehniline narratiiv, seeläbi tugevdades maalikunsti eneseteadlikkust. Ta on saanud 2010. aastal bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonnast, kuhu astus samas ka magistrantuuri.

Roman-Sten Tõnissoo on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia erialal ja lõpetab õpinguid kaasaegse kunsti magistrantuuris. Kunstnik töötab erinevates meediumites, eksperimenteerides skulpturaalse heli, ruumikogemuse ja meeleseisundite disainimisega. Tõnissoo peamiste töövõtetena eristuvad viitamine, sämplimine ja valmisobjektide kasutamine. Viimase aja loomingu huviobjektiks on ajastule omane ihalus vaimsuse ja tähenduse järele.

1. märtsi galerii on ajutine kunstiruum Tallinna vanalinnas, mida iseloomustab nomaadlikkus, protsessipõhisus, ajutisus, taktikalised meediapraktikad ning vastandlikud mõistepaarid era vs. avalik ja pood vs. näitus. Kahe kuu jooksul toimub kunstiruumis neli väljapanekut, mille vahele jäävatel perioodidel kuvatakse poepinna vaateaknal erinevate kunstnike loodud ekraanisäästjaid.

Projektiruumi tööd toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Rüki galerii, Valge Kuup, EKKM.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles