Tiit Lilleorg in memoriam

Näitleja Tiit Lilleorg andis Postimehele novembris pikema intervjuu, mis oli ajendatud osatäitmisest Netflixi sarjas «Lipugambiit». Pildil kordab ta näoilmet, mida pidi tegema sarja lõpustseenis. Foto: Margus Ansu

Kogu maailma laastav kuri viirus on viinud meie seast 79. eluaastal teatri-, tele- ja filminäitleja, teatripedagoogi ning Ida tantsukooli kauaaegse direktori ja asutajaliikme Tiit Lilleoru.

1941. aastal Tartus Vanemuise teatri ooperisolisti Helga Lilleoru pojana sündinud Tiit Lilleorg jäi pea kogu elu seotuks oma sünnilinnaga, olles pikemat aega seotud Vanemuise teatriga.

Õpinguaastad viisid ta siiski mõneks ajaks ka teistesse linnadesse: Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse (1961-1963) ning toonasesse Leningradi Riiklikku Teatri-, Muusika-Kinematograafiainstituuti teatriteadust tudeerima (1966-1968).

1966. aastal sai Tiit Lilleorust vanemuislane, esialgu lavastusala juhataja, siis peaadministraatori ametis. Kuid juba 1968.aastal jõudis ta ka esimest korda ka lavale (Alain, «Naiste kool»).

Tunnuslikuna toonasele Vanemuisele jagus Tiit Lilleorule rolle nii draamas, operetis (Bogdan Sussik «Trembita», 1973) kui ka ooperis Nuto («Imelugu», 1974). Aastatel 1980-2000 (vaheajaga) oli Tiit Lilleorg Vanemuise draamanäitleja, jätkates väiksemate rollide tegemist ka hiljem. Eriti tulemuslikuks tuleb sellest perioodist pidada koostööd lavastaja Ago-Endrik Kergega, mil draama- ja muusikalavastuste eredad karakterrollid vaheldusid nüüd tunduvalt mitmeplaanilisemate, komplitseeritud tegelaskujudega: Tsõganov («Barbarid»,1985), Gustav Kaljas («Vaikuse vallamaja», 1987), eriti meeldejäävana aga uudsete rõhuasetustega, oma kuulsatest eelkäijatest intrigeerivalt erinev Pearu Murakas («Aeg tulla – aeg minna», 1986).

Laiema publiku mällu kirjutas Tiit Lilleorg end aga kindlasti oma isikupäraselt orgaaniliste tele- ja filmirollidega. Valdavalt oli tegu kõrvalosadega, mis sageli eristusid filmi üldisest panoraamist põneva salapärasuse või iseteadlikkusega. Enam kui veerandsajast filmist ja telelavastusest väärivad meeldetuletamist «Püha Susanna ehk Meistrite kool» (1984), «Sügis» (1991), «Libahundi needus» (2005), «Kuhu põgenevad hinged» (2007), «Supilinna Salaselts» (2015). 

Möödunud aasta sügisel pälvis tähelepanu Tiit Lilleoru üllatuslik osatäitmine populaarses Netflixi sarjas «The Queen's Gambit».

1994. aastal asutas ta Tartus koos baleriinist abikaasa Alla Lilleoru ning lähemate mõttekaaslastega laste tantsuharidusele pühendunud Ida tantsukooli, mis on nüüdseks andnud eesti tantsukunstile mitmeid lootustandvaid noori tantsijaid. Tiit Lilleorg oli kuni viimase ajani selle kooli direktor ning näitlejameisterlikkuse õppejõud.

Kolleegid, õpilased ja teatriavalikkus jäävad oma head teekaaslast tänutundes meenutama.

Teater Vanemuine
Ida Tantsukool
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit