2. veebruaril esilinastub Elisa Stage'i platvormil Raimo Jõeranna uus kodumaine dokumentaalfilm «Sea aasta». See heidab avara pilgu aastale 2019, mis tõi eredalt esile Eesti lõhenemise nii poliitilises kui ka põlvkondlikus plaanis.
Dokfilm Eesti ühiskonna lõhenemisest esilinastub virtuaalselt (1)
«Sea aasta» jälgib sündmusi ühel vastuolusid täis aastal meie riigi lähiajaloos – aastal 2019, mil poliitika ajas inimesi tänavatele protestima, algasid noorte kliimastreigid, peeti suurt laulupidu ja esimest korda hakati tõsiselt rääkima põlevkivi kaevandamise lõpetamisest. Väga paljudele hakkas saama selgeks, et meie heaolul on hind.
Autor on loonud laiahaardelise visuaalse essee meie ees seisvatest uutest tõsistest väljakutsetest. Olles sada aastat tagasi võitnud vabadussõja ja laulnud end vabaks ka Nõukogude okupatsioonist, on meil nüüd tulnud asuda oma maad kaitsma kõige kavalama vaenlase, iseenda eest.
Filmi autor Raimo Jõerand on oma senises filmiloomingus käsitlenud Eesti ajaloo olulisi sündmusi: oma riigi loomist 1917–1920 («Hetk ajaloos»), selle langemist 1944 («Sinimäed») ja taasloomist 1992–1994 («Rodeo»). Millisena mäletatakse tulevikus aga meie praegust aega, millised hetked on määratud kestma kauem – just need küsimused said «Sea aasta» loomise ajendiks. Filmile tegi muusika helilooja Ardo Ran Varres, kes on töötanud ka kõigi eelpool nimetatud filmide juures. Operaator oli Rein Kotov.
Tänu riigis valitsevatele piirangutele esilinastuvad sel aastal mitmed filmid just online-keskkonnas. «Sea aasta» on neist esimene, avades nii Tallinna DocPointi festivali kui ka tänavuse kodumaise filmiaasta. «Arvestades olukorda Eestis, läheme esialgu virtuaalset teed. Kui kinod avatakse, eks siis on filmi kindlasti võimalik näha ka kinodes üle Eesti ning seda koos filmitegijatega,» kinnitab filmi produtsent Marju Lepp.
Raimo Jõeranna film ei ole tänavu kaheteistkümnendat korda toimuva DocPointi festivali avafilmiks esimest korda. «Rodeo» (kaasrežissöör Kiur Aarma) avas selle mõni aasta tagasi.
«Eks virtuaalsel esilinastusel ole kõigi puuduste kõrval ka oma toredam ja demokraatlikum külg,» arvab Raimo Jõerand. «Ei pea olema enam ainult kutsutud külaline Tallinnast, vaid võib ise sõbrad külla kutsuda ja vaadata filmi kõikjal üle Eesti.»