Jette Loona Hermanis ja Johhan Rosenberg on noored etenduskunstnikud, kes pärast neli aastat kestnud õpet SNDOs (School for New Dance Development) Amsterdamis on naasnud kodumaale, et luua oma esimene ühistöö, vaadates lavastuses «Eden Detail» uue pilguga otsa eestlastikkusele. Kunstnikud on loonud lavastuses omaenda reeglite järgi maailma – Eedeni –, kohatute detailide süsteemi, millele omistatud uued ja vanad tähendused ning need asetatud üllatuslikku konteksti. Tegemist on lavastusega, kus vaataja rändab läbi kummastavate objektide ja valmilike tegelaste, võttes omaks (või siis mitte) jonnaka eestlasliku sõgeduse.
Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür – ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob – see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.
Johhan Rosenberg on Muusika külast pärit etendaja ja koreograaf. Lõpetanud Amsterdamis Kunstikooli (SNDO) koreograafia eriala, tantsu- ja muusikaõpingute taustaga. Tema tööd otsivad avastamata alasid varjatud ruumidest, leides uusi vaatenurki sinna peidetud ja hanguma jäetud teemadele. Johhan uurib keele ja identiteedi olemust, mis on aluseks ümbruse loomise protsessis. Toore sõnavara ja mängulisuse kaudu kasutab ta keha, teksti ja heli kohtumiseks ühtses teadmuses.