Eesti Noorsooteatris jõuab lavale Renate Keerdi uuslavastus

Renate Keerd Foto: Gabriela Liivamägi

Renate Keerdi lavastus «ÜLT» esietendub Eesti Noorsooteatris 2. veebruaril 2021. Laval juhtuma hakkav selgub publiku jaoks esietendusel, ainsa vihjena avaldab autor lavastuse sisu lausega «metafüüsiline rännak läbi sisemere painete». Tegemist on Renate Keerdi esimese uuslavastusega pärast rohkem kui aastast pausi.

Eesti Noorsooteater ootas pikalt, et Renate Keerd siin lavastaks, kuid kevadel alustatud proovid eriolukorra tõttu katkesid ja aprilli planeeritud esietendus lükkus 2021. aasta 31. jaanuarile. Ka see kuupäev on Harjumaale seatud piirangute tõttu lükkunud ning 2. veebruaril toimub lõpuks vähendatud publikuarvuga esietendus vaatajatele vanuses 15. kuni 105. eluaastani.

Teatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul ootas teater väga piirangute lõppemist, et publik saaks uuesti saali tulla. «Renate Keerdi omanäoline ning isikupärane teatritaju on mõjunud inspireerivalt kogu teatrile,» ütles Rajas. «Püüame edaspidigi käia noorte kõrval avatult ja eelarvamustevabalt, hoides neid ka praegustel keerulistel aegadel teatrile võimalikult lähedal.»

Renate Keerd on lavastajana raamidesse paigutamatu, meister looma midagi absurdimaigulist ja pöörast. Teater vajabki raamidega piiramata mõtlemist, kuid enamasti toimub see laval. Nüüd toob Keerd endaga harjumuspäratu olukorra, kus sarnaselt publikuga ei tea lavastuse sisust kuigi palju ka teatri trupiväline meeskond.

«Renatet me usaldame, tal on alati vormiliselt üllatavad ja leidlikud ning sisu poolest kõnekad lavastused,» nentis Eesti Noorsooteatri turundusjuht Marie Pullerits. «Keskendume sellele, mis on kindel – lavastuse autor on Renate Keerd ning laval astuvad üles omanäolised ja andekad näitlejad Getter Meresmaa, Steffi Pähn, Anti Kobin ja Sander Roosimägi.»

Keerdi lavastuste pealkirjad on alati olnud väga keeletundlikud ja ambivalentsed oma tähendustes. Seekordne pealkiri «ÜLT» viitab millegi seljast võtmisele. Sõnad üll, ülle ja ült (tähenduses ‘seljas’, ‘seljas’, ‘seljast’) on saarte murde sõnad, mida hakkas propageerima keeleuuendaja Johannes Aavik. Kas on pealkirjas tegemist poeetilise viitega millegi enesest eemale heitmisele, millestki loobumisele, jõuab lavale selle sõna-sõnaline tähendus, või midagi hoopis kolmandat, selgub 2. veebruaril.