Eesti keeles ilmus meediateoreetik Jesús Martín-Barbero võtmeteos

Copy
Jesús Martín-Barbero,  «Meedia – vahendist vahendajaks. Kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia».
Jesús Martín-Barbero, «Meedia – vahendist vahendajaks. Kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia». Foto: Raamat

Eesti keeles ilmus Lõuna-Ameerika tuntuima meedia- ja kommunikatsiooniuurija Jesús Martín-Barbero üle 30 aasta tagasi ilmunud mõjukas teos «Meedia – vahendist vahendajaks. Kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia» (1987), mis sünteesib meedia- ja kultuuriuuringute eri harud efektselt üheks süsteemiks. Teos ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediorum et Communicationis» ja selle ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali «Avatud Eesti raamatu» tõlkeprogramm. Raamatu tõlkis hispaania keelest Triin Lõbus.

Sünteesis tõuseb esile tema rõhuasetus vahendustele kui laiematele ühiskondlikele ja kultuurilistele protsessidele – sellele, kuidas meediatarbijad erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides meediat kõige erinevamatel viisidel loovalt vastu võtavad, interpreteerivad ja edasi annavad. Martín-Barberot võib pidada vahendusteooria isaks ning tema teos kuulub maailma meediauuringute ajalukku.

Autor näitlikustab oma teooriat Lõuna-Ameerika kultuuriliste ja sotsiaalsete olude kaudu, kasutades etnograafilist materjali. Tema uurimisobjektiks on nii telenovela’d, kaugete mäestikukülade kogukonnaraadiod kui ka antenniehituspraktikad. Hegemooniatest vahendusprotsessidele keskendunud analüüs on nüansseeritud, kompleksne ja jätkuvalt aktuaalne.

Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ütles, et raamatu lugejaskond võiks olla küllalti lai. «Martín-Barbero raamatu peamiste tugevuste kombinatsioon – teoreetiline süntees, vahendusteooria esmane väljapakkumine ning Lõuna-Ameerika kultuuride metoodiliselt rikas analüüs –  teeb selle raamatu atraktiivseks mitte ainult meediaõppes kasutamiseks, vaid ka kultuuriteooriate kursustel ning Ladina-Ameerika kultuuride õpetamisel, samuti võiks see huvi pakkuda laiemale publikule, kes nende kultuuride kohta teoreetiliselt mõtestatud teksti lugeda soovib,» lisas ta

Tagasi üles