Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid
4. veebruar 2021, 20:28
4. veebruaril, Kultuurkapitali preemiapäeval avalikustati ERR.ee portaalis ja „OPi“ erisaates Kultuurkapitali 2020. aasta kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. Eetris olid intervjuud preemiasaajatega.
Elutööpreemiad
Maile Grünberg – arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia – särav loojanatuur, kes on kujundanud Eesti ruumikultuuri pool sajandit, kes on loonud nii unikaalmööblit kui ka tööstuslikku mööblidisaini ning kelle käe all on sündinud rohked avalike hoonete interjöörid alates olümpiaregatiks valminud Tallinna lennujaamast kuni uuenduskuuri läbinud Nukuteatrini välja
Mati Kütt – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia – arthouse'i lipu kõrgel hoidmise eest meie animafilmis
Ants Soots – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse
Kaidu Meitern – kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia – silmapaistev sporditraumatoloog – sportlasena kuulus Eesti kergejõustikukoondisesse, seejärel siirdus abiliste leeri, olles Eestis artroskoopilise kirurgia üks rajajaid ja maaletoojaid. Panustanud sporditraumatoloogia arengusse, aidanud mitmeid Eesti tippsportlasi.
Jaan Rannap – kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia – lastekirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjandusorbiidil püsinud pea kuuskümmend aastat ning pakkunud mitmele põlvkonnale suurepärast lugemisvara – üle 40 teose. Kirjanduslukku ja laste südamesse on ta end kirjutanud nii humoorikate jutustustega koolielust kui ka haaravate loomalugude ja seiklusjuttudega. Ta on töötanud lasteajakirjade ja -lehtede toimetajana, kõige pikemalt ajakirjas Täheke. Ta on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest ning tema enda teoseid on tõlgitud 20 keelde.
Vello Vinn – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi.
Ingo Normet – näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia – Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli emeriitprofessorile suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana.
Ene Jakobson – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – Oma tantsi hoidagemme, Harju tantsi hakkagemme... Tänukummardus isikupärasele rahvatantsumentorile, uute tantsude loojale, Sõlekese vaimsele emale.
Peapreemiad
Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat. Kultuurkapitali preemiad on rahalised ning laureaadid saavad alates 2013. aastast ka kuldse preemiakera, taiese, mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska.
Arhitektuuri valdkond
3+1 arhitektid, T43 Sisearhitektid, TajuRuum – Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži ühine õppe- ja majutushoone.
- arhitektuur : Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid),
- sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid),
- maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum)
Audiovisuaalse kunsti valdkond
Veiko Õunpuu – Aasta film 2020 mängufilm „Viimased” – sotsiaalselt oluliste teemade kõrgetasemelises kunstilises vormis käsitlemise eest
/nginx/o/2021/01/07/13564906t1h504b.jpg)
Helikunsti valdkond
Ain Anger – maailmalavade ooperisolist
Kehakultuuri ja spordi valdkond
Tanel Leok – Estonian Express – Eesti edukaim krossisõitja, kes karjääri jooksul osales 530 MM-etapil, saades kolm etapivõitu, ja võistles rekordilised 19 korda meeskondlikel maailmameistrivõistlustel. Tänu tema innustusele on Eestis kasvanud uus põlvkond noori krossisõitjaid
Kirjanduse valdkond
Mihkel Mutt – Eesti Mõtteloo sarjas ilmunud raamat „Maailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost” koondab autori esseede paremikku, mis analüüsivad tabavalt maailmas ja Eestis toimuvaid ühiskondlik-kultuurilisi muutumisprotsesse, seda sageli mõne konkreetse kirjandusteose mõtestamise kaudu. Tema erudeeritud arutlused tabavad ajastu närvipunkte ja on vormistatud hästi arusaadavas, ladusas keeles.
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Jevgeni Zolotko – Eesti skulptuurimaastiku üks omanäolisemaid autoreid, kelle igavikulised tööd on silmapaistvad kogu Eesti kunstiajaloo taustal. 2020. aastal osales mahukate uudisteostega kolmel näitusel Eesti olulisematel näitusepindadel. Nii kaalukas loominguline maraton on erakordne sündmus iga kunstniku loomingulises biograafias – 2020 võib nimetada ka Zolotko aastaks.
Näitekunsti valdkond
Jüri Nael – võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.
Rahvakultuuri valdkond
Vaike Uibopuu – Igav olla iluta, hale olla laulemata, kole käo kukkumata... Tänukummardus teenelisele ja alati säravale kooridirigendile.
Sihtkapitalide aastapreemiad
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital
Olga Temnikova – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali tunnustuspreemia – rohkem kui kümne aasta vältel tehtud töö eest Eesti kunstituru kujundamisel, rahvusvaheliselt tunnustatud eragalerii asutamisel ja arendamisel, millest saanud üks Eesti visiitkaarte globaalses kunstimaailmas. Olga panus on olnud suur kunstiteadlikkuse kasvatamisel Eesti ühiskonnas, juurutades arusaama, et kaasaegne kunst ei hammusta (kui, siis ainult vajadusel), aga annab argipäevale juurde sisu ja kvaliteeti – mõtteainet, emotsioone ja kogemusi, millega tasub koos elada.
Ingrid Allik – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – jätkuvalt katsetav ja uudishimulik looja, kes väärtustab loomingulist protsessi, on pidevas arengus ja muutumises, jättes kõvale kõik keraamika piirangud. Tema loomingust suurem osa on vabalooming, mis mõtiskleb sageli elu ringkäiku puudatavate teemade üle. Ta on üks esimesi eesti keraamikuid, kes võttis kasutusele Jaapanist pärineva rakutehnika.
Jana Huul – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – on galeristi ja kuraatorina üle kümne aasta täitnud olulist rolli Võru ja Lõuna-Eesti professionaalse näitusetegevuse arendamisel. Ta on Eesti näitusepilti toonud Võru Linnagalerii ja Vana-Võromaa Kultuurikoja ning algatanud Liiva-ATE kunstikorruse, mis on oluliselt rikastanud Võru linna kunstipilti. Tänavu käivitas ta kõiki neid institutsioone ühendava Võru kunstielu eneseteadlikkust põlistava sündmuste sarja.
Juhan Raud – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – kunstimaastik ei ole ilma värske vaatlejapilguta terviklik – töö Postimehe kultuuritoimetajana vahendab säravalt ja asjatundlikult kunstielus toimuvat, tema kirjutatud avarapilgulised ja kaasamõtlevad näituste arvustused on oodatud lugemine ning on märgatavalt tõstnud kunstikriitika latti, tema küsimused ei alahinda ei intervjueeritavat ega lugejat.
Krista Mölder – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – põhjalikkus ja täpsus detailides aitab püüda seisundeid, mis on haprad ja kipuvad kiirelt käest libisema. Kristal õnnestub kaamerapõhiste vahenditega luua kirgas ruum nii pildi sees kui näitusekeskkonnas, peatades aega nii, et rahu tundub korraks võimalik. Tundlik ruumi lugemine ja sealt edasi ruumikogemuse üle kontrolli võtmine avab vaatajale tema enese potentsiaali – me märkame rohkem, poeetilisemalt, me avardume.
Darja Popolitova – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – kunstnik, kes toob enda loomingus ehtekunsti vahendeid kasutades kaasahaaravalt kokku uued kujundikeeled ja ühiskondlikud valupunktid. 2020. aastal teostas projektiruumis Vent Space silmapaistva isikunäituse „Maagiline leviala”.
Lennart Mänd, Sirje Kriisa, Tiia Eikholm, Rene Haljasmäe, Tähti Roostalu, Tulvi Turo – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia – kõrgetasemelise rahvusvahelise köitekunstinäituse Scripta manent VI „Mine metsa!” korraldusmeeskonnale – näituse laiahaardelisus ja loodud kontseptuaalne terviklikkus avardas valdkonna tähendusvälju ning kinnitas köitekultuuri elujõudu.
Audiovisuaalse kunsti sihtkapital
Meelis Veeremets – parim filmioperaator – mängufilm „O2”
Ülo Pikkov – parim eksperimentaalfilm – lühifilm „Kilpkonn ja jänes”
Janno Jürgens – parim debüütfilm – mängufilm „Rain”
Jaan Tootsen, Joosep Matjus – parim dokumentaalfilm – „Fred Jüssi. Olemise ilu”
Margit Lillak – dokumentaalfilmi eripreemia – hea sotsiaalse tunnetuse eest filmis „Südamering”
Raul Esko, Romet Esko – noore filmitegija preemia
/nginx/o/2020/10/25/13435299t1h3654.jpg)
Henessi Schmidt – parima naisnäitleja preemia – Maie rolli eest filmis „Talve”
Indrek Ojari – parima meesnäitleja preemia – nimiosatäitja rolli eest filmis „Rain”
Mihhail Panfilov – parima filmihelilooja preemia – mängufilmi „Rain” eest
Otso Linnalaakso – parima kunstnikutöö preemia – mängufilmi „Viimased” eest
Jaanus Vahtra – parima kostüümikunstniku preemia – mängufilmi „Viimased” eest
Tõnis Tuuga – parima taustajõu preemia – hinnatud tegutsemise eest valgusmeistrina
Rein Pruul – parima taustajõu preemia – pikaajalise ja ulatusliku töö eest operaatori assistendina
Tõnu Talpsep – missioonipreemia – aastatepikkuse töö eest Tallinna Ülikoolis ja Rein Marani loodusfilmide juures
Kadri Kanter – missioonipreemia – restaureerimistöö keerukustele pühendumise eest
Tiit Tuumalu – missioonipreemia – tuumaka tegevuse eest filmikunsti vahendamisel
Liivo Niglas – missioonipreemia – antropoloogilise dokumentalistitegevuse eest
Rahvakultuuri sihtkapital
Aet Maatee – rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia – laulu- ja tantsupidude teenekale ning pühendunud tulehoidjale ja sädeinimesele
Viljandi Nukuteater – rahvakultuuri sihtkapitali harrastusteatri aastapreemia – Nukumäng on tõsine asi ja suurte inimeste töö! Tunnustus teenekale ja loominguliselt silmapaistvale teatrile.
Eesti Meremuuseum – rahvakultuuri sihtkapitali muuseumi aastapreemia – pühendunud merekultuuri hoidjale, meretraditsioonide ja merepärandi populariseerijale kõigile ligipääsetava Paksu Margareeta püsinäituse loomise eest
Kati Grauberg-Longhurst – rahvakultuuri sihtkapitali rahvatantsu aastapreemia – Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes palju tantsib!
Janne Fridolin – rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia – säravale kooridirigendile, helidemaailma imelisele võlurile
Anu Pink – rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia – Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg” korraldamise eest
Ansambel Trad.Attack! – rahvakultuuri sihtkapitali pärimusmuusika aastapreemia – väsimatu väega säravalt omanäolistele pärimusmuusikutele
Katrin Sipelgas, Risto Järv, Janeli Jallai, Jaak Kilmi – rahvakultuuri sihtkapitali rahvajutu aastapreemia – imelise ja ainukordse muinasjutumaailma „Elas kord...” loomise eest