/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/09/13620115t1h6626.jpg)
7. veebruaril avas Mara Ljutjuk Esna Galeriis oma isikunäituse «Mälu», mis on varasemalt olnud eksponeeritud Tallinnas Kastellaanimajas. Alates 23. veebruarist näib näitust Pärnu Linnagaleriis.
Mara Ljutjuki isikunäitus «Mälu» jõudis Esna Galeriisse
«Mälu» koosneb seitsmest 170 x 127 cm lõuendil õlimaalist: «Hoitud», «Alge», «Sügavamale ja kõrgemale», «Omad», «Loomus», «Ühtsus» ja «Kaua võib?». Näituse keskmes on küsimus inimese kehamälust ning selle mõjust.
Näitust tutvustavat saateteksti avab kunstnik tsitaadiga Esa Saarinenilt: «Küsimus on väikestes asjades, millest kasvavad suured. Inimene on tundeolend. Ta näeb ja tunnetab maailma muljetena, irdlõikudena, mida peab terviklikuks tõeluseks. Ta suurendab asju ja pisendab neid. Ei jäta midagi endiseks. Inimene tõlgendab maailma sümbolitena ja laseb end mõjutada enese poolt välja mõeldud tähendustest. Sageli tajub ta neid märke füüsiliselt, oma kehaga. Tõhusaimad muutumisvahendid on inimeses peidus. Neid ei saa kompida ega mõõta. Keegi ei või teada, kes võiks kõrvalistuv isik edaspidi olla, kui ta saaks selleks loa. Ja kui ta annaks endale ise selle loa».
Keha võime talletada mälestusi raku tasandil on Mara sõnul hämmastav. «Väikese lapsena kogetud tundeseisundid, olukorrad, sõnad võivad meid jäädagi tugevalt mõjutama. Läbi ajaloo keeriste ei ole inimesel sageli võimalik olla «oma õnne sepp» – puudub võimalus valida, mis talletub nii keha- kui alateadlikku mällu.» Järjepidevalt iseendaga töötades suudab inimene tema sõnul vaid tillukese osa raku tasandil salvestatust siduda oma teadliku mäluga ja jõuda läbi tunnetatud taipamistele. «Mälule omane selektiivsus põimib inimese poolt tajutava tundemaailma läbi nii mineviku tõe kui ka valega,» selgitab Ljutjuk.
«Isiklik kogemus kehamälu mastaapsusest ajendas mind tegelema mälu teemaga ja uurima täiskasvanute kogemusi sellel pinnal. Oma maalidega soovin suunata vaatajaid mõtlema nende endi kehamälu ilmingutele ning teadvustama mälu suhtelist olemust.»
Esna Galerii peremehe Martin Bristoli sõnul on Mara Ljutjuki maalide jõudmine Esna suur au. «Praegune on eriline ja ajalooline. See on aeg, millest me hiljem räägime oma lastelastele kui murrangulisest muutuste ajast. Ehkki inimesed on praegu pigem sunnitud püsima oma koduseinte vahel, on oluline jätkata loometööd ja selle eksponeerimist.» Meisterlikkuse toetamine on Bristoli sõnul jätkuvalt Esna galerii missioon. «Mara maalid kõnelevad ja kõnetavad. Kui nad astuvad siin dialoogi kasvõi ühe inimesega, on näitus õnnestunud.»
Mara Ljutjuki sõnul mõjuvad samad maalid igas keskkonnas erinevalt. «Juba maalide asend üksteise suhtes loob teistmoodi dialoogi. Ruumi valgus ja teised ruumis paiknevad objektid mõjutavad samuti maale. Selline väljapanek on kunstnikule ja maalidele kui uus võimalus,» lisab ta.
Kehamälust, lapsepõlvest ja isiklikust meetodist vestles Mara Ljutjuk kirjandusteadlase ja kirjaniku Aija Sakovaga, kelle viimase raamatu «Isa suudlus» kaanel on Mara Ljutjuki maal «Hoitud».
Mara Ljutjuki näitus jääb Esnas avatuks 21. veebruarini. Esna Galeriid saab külastada pühapäeviti vahemikus 12–15, muul ajal kokkuleppel.
Loe intervjuud Aija Sakovaga:
Triinu Soikmetsa arvustust «Mis värvi on mälu?» ajalehest Sirp (25.09.2020) loe: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/mis-varvi-on-malu/