Eestis tuleb ettekandele üks maailma lühimaid oopereid

Tõnu Kaljuste Foto: Kristian Kruuser

25.–27. veebruaril kontserdil «Kõrvaring IV: Kaardimäng» toimub maailma lühima ooperi Samuel Barberi «Bridžikäsi» esiettekanne Eestis. Maria Listra, Annely Peebo, Marko Matvere ja Mati Turi solistidena koos Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljustega toovad tempoka melodraama publiku ette Mehis Pihla lavastuses. Ka teised kavas olevad teosed on Eesti kontserdisaalides haruldased.

20. sajandi ühe suurima USA helilooja Samuel Barberi «Bridžikäsi» («A Hand of Bridge», libreto autor Gian Carlo Menotti) on teadaolevalt maailma lühim ooper, mida tänaseni regulaarselt lavalaudadel esitatakse. Teose maailmaesiettekanne toimus 1959. aastal Itaalias Spoletos ning aasta hiljem jõudis see esmakordselt New Yorgis USA publiku ette. Raudse eesriide tõttu ei olnud teose ettekandmine nõukogude korra ajal võimalik, ka pole teost iseseisvuse taastamise järel Eestis senimaani esitatud.

Vaid 9-minutiline Barberi «Bridžikäsi» tuleb esiettekandele eesti keeles Doris Kareva tõlkes. Kaasa teevad nimekad solistid ning tegevus laval toimub kaardilaua ääres: «Neli sõpra on kogunenud õhtuseks bridžimänguks. Mängu kulgedes laulab igaüks neist aaria, väljendamaks oma tegelikke mõtteid. Sally (Annely Peebo) mõtleb peamiselt uue peakatte ostmisest, tema advokaadist  abikaasa Bill (Mati Turi) juurdleb aga, kas  naisel on aimu  tema armukesest. Geraldine’i (Maria Listra)  vastu on külmad nii tema abikaasa David (Marko Matvere) kui ka endine armuke Bill, kes omakorda on mures oma sureva ema pärast ning kibestunud ummikusse jooksnud töö tõttu. David  omakorda unistab, milline võiks olla ta elu, kui ta oleks rikkam oma ülemusest, kuid nendib lõpuks, et tõenäoliselt ei oleks elu siiski palju erinev praegusest.»

Teos tuleb esiettekandele 25. veebruaril kell 19 Tartu Ülikooli aulas ning 26. ja 27. veebruaril kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis kontserdil «Kõrvaring IV: Kaardimäng», mis on pühendatud Eestis vähetuntud väärt muusika esitamisele.

Ka teised kontserdil kõlavad teosed on Eestis kontserdisaalides haruldased: Barberi «Capricorni kontsert», kus helilooja kasutab keelpilliorkestri ees sooloinstrumentidena oboed (Riivo Kallasmaa), flööti (Eneli Hiiemaa) ja trompetit (Indrek Vau), tekitades paralleeli Bachi teise «Brandenburgi kontserdiga», ning Barberi elu viimaseks teoseks jäänud «Canzonetta», kus solist on oma mänguga alati kütkestav Riivo Kallasmaa. Kuulda saab ka 20. sajandi modernismi suurkuju Poola helilooja Witold Lutosławski «Väikest süiti» orkestrile ning 1976. aastal sündinud USA helilooja Bryce Dessneri pühendusteost «Réponse Lutosławski».

Tallinna Kammerorkestrisse kuuluvad hinnatud keelpillimängijad, kelle kontserdid äratavad tähelepanu kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonitaseme poolest. Orkestri asutaja ja kunstiline juht on Tõnu Kaljuste, kellega koos on antud kontserte Eestis ja kaugemal, sealhulgas Euroopa nimekates kontserdisaalides, New Yorgis Carnegie Hallis ja Pekingi Keelatud Linna kontserdisaalis.