E, 28.11.2022

Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid

Kultuuritoimetus
Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kultuurkapitali aastaauhinnad. FOTO: Eero Vabamägi
Kultuurkapitali aastaauhinnad. FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2020. aasta aastaauhindade nominendid. Preemiakandidaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali nimetatud žüriid, kes hindasid 2020. aastal ilmunud tekste üheksas kategoorias. Aastapreemiate laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Maarja Vaino selgitas, et sel aastal tegi sihtkapital statuudis kolm muudatust. «Näitekirjandust hakatakse tunnustama kolmeaastase intervalliga, sest ühe aasta jooksul ei ilmu piisavat hulka algupärast näitekirjandust, et tekiks vajalikku konkurentsi. Muidugi on aastad erinevad, aga suurem valik tugevdab ka nomineeritud teoste staatust. Nii et järgmine näitekirjanduse preemia antakse välja aastal 2023. Peale selle hakkab esseistikat hindama teine žürii. Siiani hindas raamatuna ilmunud esseistikat nn suur žürii, mille töö aga kogu aasta luule ja proosa läbitöötamisega on niigi pingeline. Samal ajal tegeleb artiklipreemia žürii nii või teisiti essistikaga, seega tundus õigena ka esseistika alla kuuluvate teoste selekteerimine anda selle žürii tööks. Vabaauhinna kategooriast otsustasime loobuda, sest valdavalt kordas see teisi kategooriaid.»

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2020. aasta aastaauhindade nominendid on:

PROOSA

(žürii: Sirje Olesk (esinaine), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi)

  • Martin Algus, «Tagamaa»
  • Meelis Friedenthal, «Kõik äratatakse ellu»
  • Jaan Kaplinski, «Piirpääsukese Euroopa»
  • Mudlum, «Mitte ainult minu tädi Ellen»
  • Aino Pervik, «Miniatuurid mälupõhjast»
  • Piret Raud, «Kaotatud sõrmed»

LUULE

(žürii: Sirje Olesk (esinaine), Berit Kaschan, Tanar Kirs, Asko Künnap ja Joosep Susi)

  • Kristjan Haljak, «Illuminatsioonid»
  • Hasso Krull, «Tänapäeva askees»
  • Piret Põldver, «Alati nii järsku»
  • Peeter Sauter, «Plagiaat»
  • Joosep Vesselov, «Linna laul»
  • Tõnis Vilu, «Tundekasvatus»

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

(žürii: Ene-Reet Soovik (esinaine), Siiri Kolka ja Aet Varik)

  • Kai Aareleid – Joel Haahtela, «Adèle’i küsimus» (tõlge soome keelest); Enrique Vila-Matas, «Bartleby & Co» (tõlge hispaania keelest)
  • Maria Einman – Maurice Maeterlinck, «Näidendid (1889–1896)» (tõlge prantsuse keelest)
  • Hendrik Lindepuu – Witold Gombrowicz, «Ferdydurke»; Olga Tokarczuk, «Aja oma atra läbi koolnute kontide»; Marek Krajewski, «Katk Breslaus»; Ryszard Krynicki, «Keda ei ole» (tõlked poola keelest)
  • Aare Pilv, Rein Raud – Paul Celan, «Tema seljas ratsutas öö» (tõlge saksa keelest)
  • Tiiu Relve – Rainer Maria Rilke, «Kaks Praha lugu» (tõlge saksa keelest)
  • Triinu Tamm – Patrick Deville, «Katk ja koolera»; Nancy Huston, «Ingli märk» (tõlked prantsuse keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

(žürii: Ene-Reet Soovik (esinaine), Siiri Kolka ja Aet Varik)

  • Adam Cullen – Tõnu Õnnepalu, «Exercises» («Harjutused»), tõlge inglise keelde
  • Anna Michalczuk-Podlecki – Andrus Kivirähk, «Człowiek, który znał mowę węży» («Mees, kes teadis ussisõnu»), tõlge poola keelde
  • Julija Potrč Šavli – Piret Jaaks, «Mamin zmaj» («Emme draakon»); Andrus Kivirähk, «Oskar in govoreči predmeti» («Oskar ja asjad»); Kadri Lepp, «Pripovijest o mišu koji nije imao sanjke» («Lugu hiirest, kellel polnud kelku»); Piret Raud, «Uho» («Kõrv»), tõlked sloveeni keelde
  • Vera Prohhorova – Armin Kõomägi, «Само совершенство» («Täius»); Arvo Valton, «Ливонский Ганнибал, или день жизни Иво Шенкенберга» («Üks päev Ivo Schenkenbergi elust»); Edgar Valter, «Хвостатые из Kистеляндии» («Pintselsabad»), tõlked vene keelde
  • Danutė Sirijos Giraitė – Maarja Kangro, «Stiklo vaikas» («Klaaslaps»); Jaan Kross, «Lyno akrobatas. Tarp trijų marų I–II»; «(Kolme katku vahel I–II»); Anton Hansen Tammsaare, «Tiesa ir teisingumas V» («Tõde ja õigus V»), tõlked leedu keelde
  • Jouko Vanhanen – Jaan Kross, «Maailman löytäminen» («Maailma avastamine»), «Taivaankivi» («Taevakivi»), tõlked soome keelde

MÕTTEKIRJANDUSE TÕLGE

(žürii: Martti Kalda (esimees), Siim Lill ja Alvar Loog)

  • Ants Paikre – Lev Šestov, «Potestas clavium. (Võtmete võim)» (tõlge vene keelest)
  • Margus Ott – Gottfried Leibniz, «Valitud kirjad ja tööd» (tõlge prantsuse, ladina, inglise ja saksa keelest)
  • Krista Simson, Mall Ruiso – Vassili Kandinsky, «Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal: pildikunsti elementide analüüs» (tõlge saksa keelest)
  • Toomas Rosin, Kersti Unt – Marshall McLuhan, «Gutenbergi galaktika. Trükisõnainimese kujunemine» (tõlge inglise keelest)
  • Jaan Ross – Theodor W. Adorno, «Uue muusika filosoofia» (tõlge saksa keelest)
  • Hendrik Lindepuu – Leszek Kolakowski, «Müüdi kohalolu. Esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist» (tõlge poola keelest)

LASTEKIRJANDUS

(žürii: Jaanika Palm (esinaine), Helle Laanpere ja Jaanus Vaiksoo)

  • Maarja Kangro, «Isa kõrvad»
  • Triinu Laan, «Luukere Juhani juhtumised»
  • Juhani Püttsepp, «On kuu kui kuldne laev»
  • Piret Raud, «Juurtega aed»
  • Reeli Reinaus, «Morten, Emilie ja kadunud maailmad»
  • Anti Saar, «Suur koogitegu»

ESSEISTIKAAUHIND

(žürii: Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires)

  • Jaan Kaplinski, «Eesti, estoranto ja teised keeled»
  • Jan Kaus, «Homme tuntud avarus. Väike lausete konstellatsioon»
  • Hasso Krull, «Imelihtne tulevik: manifeste ja mõtisklusi 1995–2009»
  • Joel Sang, «Mäng versus äng: valik kirjatöid 2010–2020»
  • Elo Viiding, «Mina kõnelen kirjandusest (Tekste aastatest 2009–2019)»

ARTIKLIAUHIND

(žürii: Tiit Hennoste (esimees), Agnes Neier ja Piret Viires)

  • Luule Epner, «Kultuurilugu ja kujutelu. Tähelepanekuid Andrus Kivirähki loomingust» (Looming, 8/2020)
  • Õnne Kepp, «Eesti vaimulik laululuule I–II» (Looming, 6–7/2020)
  • Indrek Ojam, «Argimütoloogia kui Mati Undi poeetika lähtekoht» (Keel ja Kirjandus, 4/2020)
  • Henrik Sova, «Semantiline pragmatism Ene Mihkelsoni proosas» (Keel ja Kirjandus, 7/2020)
  • Elle-Mari Talivee, «Ühistransport eesti kirjanduses» (Keel ja Kirjandus, 6/2020)
  • Mart Velsker, «Muutunud laul» (Raamatus: Gustav Suits, «Nii tuli õhtu»)

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

(žürii: Ekaterina Velmezova (esinaine), Aurika Meimre ja Olesja Rotar)

  • Irina Belobrovtseva, «Леонид Зуров. В тени Бунина» («Leonid Zurov. Bunini varjus»)
  • Larissa Joonas, «Человеческое кино» («Inimkino»)
  • Igor Kotjuh, «The Isolation Tapes: Стихотворения и заметки» («The Isolation Tapes: Luuletused ja märkmed»)
  • Ljudmila Loginova-Kazarjan, «Стихотворения. Дневник 2011–2020» («Luuletused. Päevik 2011–2020»)
  • Jelena Skulskaja, «Мой ненаглядный друг» («Mu armas sõber») ja «После четвертого сюжета» («Pärast neljandat süžeed», ilmunud ajakirjas Zvezda, 6,8/2020)
  • Mihhail Stalnuhhin, «Поводырь» («Juht»)

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

Märksõnad
Tagasi üles