Eesti Kirjandusmuuseum ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus kutsuvad taasavastama Ilmar Laabani loomingut

Ilmar Laaban Foto: Postimees.ee

Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus plaanivad tänavu 9.–10. detsembril tähistada Rootsis elanud eesti luuletaja, häälutaja, tõlkija ning kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitiku Ilmar Laabani 100. sünniaastapäeva rahvusvahelise konverentsiga.

Konverentsi «Luule on ülev ehmatus. Ilmar Laaban 100» kavas on kaks põhiettekannet: luuletaja ja kultuuriteoreetik Hasso Krull esineb teemal «Kujutluse poliitika. Ilmar Laaban ja tuhandeaastane traditsioon» ning muusikateadlane Kerri Kotta teemal «Kõlalised teisendused ja kõlaruumid».

Konverentsi korraldustoimkonna esinaise, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Triinu Ojamaa sõnul oodatakse konverentsile ettekandeid, kus käsitletakse Ilmar Laabani (11.12.1921 – 29.11.2000) mõju eesti ja rahvusvahelises kontekstis, aga ka ettekandeid laiematel teemadel, mis loovad konteksti Laabani loomingu mõistmisele olgu selleks siis sürrealism, modernism, keelefilosoofia, kriitika, kirjandus-, kunsti- ja muusukalugu või muu.

«Laabani mitmekülgsus looja ja vabameelse mõtlejana seostub tema haridusliku taustaga, milles filoloogia- ja muusika-alased teadmised põimusid filosoofiaga.» Ojamaa sõnul on lisaks teaduslikele ettekannetele oodatud Laabani eripalgelise loomingu taasavastused nii meenutuste, häälutuste kui ka häppeningide vormis.

Konverentsi-idee ühe algataja luuletaja Jaan Malini sõnul on Laaban läinud Eesti luulelukku luulekogudega «Ankruketi lõpp on laulu algus» (1946) ja «Rroosi Selaviste» (1957), mis esimeste sürrealistlike teostena avaldasid suurt mõju eesti kultuuriruumi kujunemisele järgnevatel aastakümnetel.

Ilmar Laabani mitmekeelne ja mahukas käsikirjaline pärand ja raamatukogu jõudsid 2001. aastal Eesti Kirjandusmuuseumisse. Eesti- või ingliskeelse 20-minutiliste teaduslike ettekannete esialgseid teemasid koos lühikese sisututvustusega oodatakse 15. aprilliks aadressile: [e-mail].

Ettekandeideede programmi lülitamise võimalusest teatatakse hiljemalt 10. mail. Teeside (300 sõna nii eesti kui inglise keeles) tähtaeg on 30. september. Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega ja seda toetab EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus. Korraldustoimkonda kuuluvad: Triinu Ojamaa (peakorraldaja), Jaan Malin, Marin Laak, Aija Sakova, Mirjam Hinrikus, Aare Pilv ja Anne Ostrak.

Konverents kuulub Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverentside «Dialoogid Eestiga» sarja ja toimub hübriid-sündmusena Eesti Kirjandusmuuseumis ja voogedastusena üle interneti.

Konverentsi kutsung: https://www.kirmus.ee/et/ilmar-laaban-100