Sarja Elav ruum e-loengus räägib Grete Arro suurtest pisiasjadest linnaruumis
9. märts 2021, 13:18
/nginx/o/2021/03/09/13669846t1hc20f.jpg)
Eesti Arhitektuurimuuseumi «Elava ruumi» loengusari jätkub sel kevadel e-loengutena, hooaja avakülaline on haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro. Loeng lantakse kolmapäeval, 10. märtsil kell 18 aadressil üle lingil https://us02web.zoom.us/j/88117379476 ning Arhitektuurimuuseumi Facebookis.
Loengus «Suurtest pisiasjadest linnaruumis» keskendutakse linnaruumi ja inimese vastasmõjule. Nii, nagu hubase kodu loomine võtab aega ja tähelepanu, ei sünni ka pikemalt kohal viibima kutsuv linnaruum iseenesest. Inimeste vajadused linnaruumi kasutamisel ja nautimisel on hierarhilised – kui soovime, et inimesed linna pelgalt ei läbiks, tuleb neile vajadustele vastata. Loengus tuletame meelde, mis need vajadused on.
Inimese heaolu toetava linnaruumi võtit on disainerid, arhitektid, planeerijad ja teadlased otsinud aastakümneid. Kuna linnakogemuse keskmes on indiviid, siis on oluline arvesse võtta seda, mis ikkagi tekitab inimeses psühholoogiliselt mõnusa ruumikogemuse; mis on see, mis toetab inimese terviklikku funktsioneerimist nii vaimse kui füüsilise tervise ning emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu mõttes. Uurimustes hinnatakse aina enam nii nn mikro- kui ka makrotasandi kergliiklemist toetavaid näitajaid – loengus arutleme ka nende üle.
Heale linnaruumile on raske pihta saada eelkõige seepärast, et seos ruumi ja inimese vahel on transaktsiooniline – süsteemi osad on sarnaselt ökosüsteemile pidevas vastasmõjude tagasiside-tsüklis ning alatises muutumises; seejuures pole inimene passiivne, vaid omab ruumile suunatud eesmärke, mis ei tee ruumiloomet sugugi lihtsamaks.
Grete Arro lõpetas 2007. aastal Tallinna Ülikooli psühholoogia magistriõppe ning kaitses 2014. aastal samas doktorikraadi. Ta töötab Tallinna Ülikoolis Haridusteaduste instituudi teadurina, on avaldanud arvukalt artikleid õppimise erinevatest aspektidest ning inimese keskkonnateadlikkuse mõtestamisest.
«Elav ruum» on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum soovib populaarses vormis tutvustada siinset arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleda publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi.
Loengusari on mõtteline täiendus arhitektuurimuuseumi püsinäitusele «Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri», mis tutvustab siinse professionaalse arhitektuuri- ja ruumikultuuri arengut läbi 20. ja 21. sajandi.