Rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsi peateemaks on eesti keele elujõud

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Aavo Kaine

Reedel, 12. märtsil algusega kell 11 toimub Eesti Rahvusraamatukogu korraldamisel virtuaalne emakeelepäeva konverents «Eesti keele elujõust», kus arutatakse üheskoos keele muutumise, vastupidavuse ja kohanemisvõime üle.

Konverentsile registreerumine: http://bit.ly/emakeel_2021  

Emakeelepäeva konverents kantakse üle kahes kanalis:

Rahvusraamatukogu Facebookis: https://www.facebook.com/events/739764846685825

Rahvusraamatukogu Youtube'is: https://youtu.be/quYmbtVHA_M

Üritus salvestatakse ja jääb järelvaadatavaks Rahvusraamatukogu Youtube’i lehel. Registreerunutele saadetakse link.

KAVA:

• 11.00–11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõnad
• 11.10–11.40 Sõnaustamine

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016

Sõnause ehk sõnaloomevõistluse ellu kutsunud president Toomas Hendrik Ilves kõneleb sõnast ja selle austamisest ehk sõnaustamisest. Keskendudes keele loomulikule tekkimisele ja tarvilikule tekitamisele Aavikust arvutikeelteni, ladinast libelobani. Eeskätt sellele, kuidas me kõik alateadlikult keelt loome – ja kuidas me tohime seda ka teadlikult teha. Muutuv aeg ja uued asjad tahavad muutuvat keelt ja uusi sõnu. Eesti keeles on seda alati tehtud – juba Aaviku-isand tõi meile «relva», «mõrva» ja «armastuse» – lisagem meiegi keelele oma kihistuse.

• 11.40–12.10 Limukas või Kuningas? Eesti perekonnanimede püsivusest

Fred Puss, Eesti Keele Instituudi leksikograaf, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja

Eestis on olnud ilusaid ja vähem ilusaid perekonnanimesid, kuna nimede valik pole ajalooliselt olnud nimekandjate enda teha. Ettekandes uuritakse positiivse ja negatiivse varjundiga perekonnanimede püsivust alates nende tekkimisest kuni 1940. aastani. Kas nimede tonaalsus mõjutas nende muutumist, hääbumist või hoopis kasvu ning mis oli nimede hääbumise põhjus?

• 12.10–12.40 Kuidas siis normaalsed inimesed üldse räägivad?

Andra Teede, kirjanik

Milliseid valikuid peab tegema autor, kui kirjutab dialoogi eri vanuses, eri elualadelt ning vahel isegi eri aegadel elavate tegelaste suhu.

• 12.40–13.10 Angloeestlased

Calista Krass, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient

Kuna keeled järjepanu arenevad ning seda arengut suunavad eelkõige keelekasutajad, on paslik küsida, milline roll on noortel eesti keele kujundamises. Ettekanne keskendub noortele iseloomuliku keelekasutuse ning seda mõjutavate asjaolude analüüsimisele. Lisaks spekuleeritakse, milline on noorte keelekasutuse mõju eesti keele jätkusuutlikkusele.

• 13.10–13.40 Inglise keel: sõber või vaenlane?

Sõprus- ja vaenusuhete üle vestlevad kirjanikud Karl Martin Sinijärv ja Justin Petrone.

• 13.40–14.10 Elame veel! 

Tiit Hennoste, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor

Eesti rahvus on keelerahvus. Keel on keeruline süsteem, mille elujõu annab muutumise ja püsimise ühtsus. Eesti rahvuse elujõu põhjaks on eesti vaimukeelte elujõud. Vaimukeeled on kirjanduse, hariduse, teaduse ja usu keel. Milline on eesti vaimukeelte püsimise ja muutumise seis 21. sajandil?

Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.