Esmaspäeval 14. korda toimunud Vikerraadio e-etteütlusel jõudis toimetuseni 10 050 etteütlust, mis on ühtlasi ka senine osalejarekord.
Tänavune e-etteütlus ületas osalejate rekordi
E-etteütlus lõi osalejate arvuga tänavu rekordi – kokku saadeti 10 050 etteütlust, senine rekord oli ligi 8000 teksti. Etteütlusel osalesid nii alla 10-aastased kui ka vanemad kui 90-aastased. Veatuid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 75, palju oli kuni paari veaga tekste.
Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid Vikerraadio kodulehel etteütluse Liisa-Andra Lohu (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Ingrid Alla Hugo Treffneri gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Kais Allkivi-Metsoja (filoloogide kategooria), Sandra Nahkur (muu emakeelega kategooria) ja Merike Saarmann (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja on Irja Toots.
Kui raadiokuulajateni jõudis etteütlus etteloetuna, siis vaegkuuljad said etteütluse teksti lugeda video vahendusel ERRi uudistetoimetaja Erle Loonurme huultelt. Vaegkuuljate kategooria võitja on Olav Kruus.
E-etteütluses osalesid tänavu aktiivselt ka Eesti koolid. Üle 200 teksti saadeti Nõo reaalgümnaasiumist ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumist.
«Enam kui pooled kirjutasid valesti sõna «refleksioon» ja panid üleliigse koma esimesse lausesse sõna «juubilar» järele. Veel eksiti Wiedemanni nime kirjutamisel, viimases lauses jäeti üks järellisandi koma panemata ja valesti kirjutati ka sõna «nii-öelda»,» kommenteeris e-etteütluse meeskonnaliige, eesti keele instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll.
2021. aasta e-etteütluse korrektne kirjapilt:
Luulekogu «Tolmust ja värvidest», niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseistika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari paljutahulisel loometeel.
Nii-öelda kaplinskilikkuse pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates «Ööülikool», ning ühtekuuluvustunne loodusega.
Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteütluse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhinnaga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüsteemi ja väge täis keele eest.
Inimlik-lihtsates refleksioonides mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.
Emakeelt, mida meie, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õieti.
Paralleelvariandid:
kas või/kasvõi
Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari/Jaan Kaplinski - hiljutise juubilari -
Inimlik-lihtsates/inimliklihtsates
emakest Maad/emakest maad
üle ekspluateerib/üleekspluateerib
, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas,/- läänemeresoomlased ja loodususku rahvas -
õieti/õigesti
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.