Kuidas reageerivad kultuuriliidrid valitsuse antud lisamiljonite uudisele?
16. märts 2021, 19:56
/nginx/o/2021/03/16/13681736t1h8db8.jpg)
Lisaeelarve toob kultuurile 42 miljonit – kultuurisektori ühises kirjas tunnistatakse, et tuntakse heameelt, et valitsus on tunnustanud kultuuri rolli majanduse elavdajana.
Valitsuskabinet saavutas kokkuleppe – lisaeelarve toob kultuurile 42 miljonit eurot. Kultuuri toetuspaketi vajalikkuse, aga ka kultuuri mõju selgitamise nimel liitsid jõud nii kultuurivaldkonna organisatsioonid kui ka ettevõtted ja loovisikud.
4. märtsil saatis kultuurivaldkond valitsusele ühise kriisist väljumise ettepaneku, millele on alla kirjutanud 335 kultuuri- ja loomemajanduse organisatsiooni. Muusika-, kunsti-, etenduskunstide, muuseumide, rahvakultuuri, kirjandus-, filmi- ja kinovaldkonna esindajad rõhutasid pöördumises kultuuri mõju nii majandusele kui ka vaimsele tervisele.
Ühispöördumise koostamisel on märkimisväärne, et koostöö haaras tõepoolest suurt osa valdkonnast. Pöördumine sisaldas nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi ettepanekuid ning vajalikku kriisipaketti, mis aitaks kultuuril praeguses olukorras ellu jääda ning taastuda.
Kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete ettepanek räägiti läbi nii kultuuriministeeriumiga kui ka 13. märtsi kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega. Arutelu tulemusena sündis lisaks kultuuri abipaketile ka suursündmuste riskifond, mis aitab katta vältimatuid kulusid ürituste ärajäämise, edasilükkamise või piiratud tingimustes toimumise korral. Fondi eesmärk on toetada piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest. Kohtumisel rahandusministriga räägiti ka kultuuri rollist Euroopa digi- ja rohepöörde sisupartnerina.
Kommentaarid:
Margus Allikmaa (Vene Teater, Eesti Etendusasutuste Liit): «Esmalt tahan kiita dialoogi, mis tekkis kultuurivaldkonna ja valitsuse liikmete vahel. Aeg on kõvasti edasi läinud, otsuseid ei tehta enam omaenese tarkusest, vaid konsulteeritakse ja arutatakse ning vajadusel ka argumenteeritakse otsuseid. See on väga positiivne.
Teiseks see, et nii eelmine kui ka see valitsus on tunnistanud kultuuri olulisust, tuues eelmisel aastal ja tänase info põhjal ka sellel aastal kultuuri kõige hullemast kriisist läbi nii, et tööturule ei jää maha hulganisti töötuid artiste, autoreid ega korraldajaid. Ja nende arvude põhjal võib ka loota, et ka kultuurivahendusest elatuvaid ettevõtteid ei ole liiga palju, kes peavad oma uksed sulgema.
Kui kolmandat lainet ei tule ja see kriis hiliskevadega lõpeb, saab öelda, et oleme elus. Vähemalt teatrite puhul see nii peaks olema. Edasi tuleb juba mõelda sellele, et leida vahendid ka järgmiseks aastaks, et kultuurielule, eriti tarbimise poolele, täiendav tõuge anda. Sest arvata, et kõik jätkub kriisi möödudes kohe endisel kujul, oleks pisut lihtsameelne. Aga siiani näib, et tuleb jääda optimistlikuks (ei ole vist kohane öelda, et saab jääda positiivseks).»
Sirje Helme (SA Eesti Kunstimuuseum): «Eesti kultuur, vabakutselistest loojatest suurte kontserdimajade, teatrite, muuseumide ja festivalideni on äärmiselt oluline meie riigi kuvandi ja vereringe osa. Selle toetamine kriisiabi pakettides annab meile kõigile suurema kindlustunde, et suudame koos kriisist välja tulla ja ei kaota sellel teel kedagi ega midagi. Meid on vähe, iga inimest kultuuriväljal on tähtis hoida.»
Tiina Lokk-Tamberg (Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival): «Täna on tõeliselt tore päev, sest kultuur on saanud endale vägagi toeka kriisiabipaketi aga eraldi tahaksin ma märkimist, et filmitootjatele lisaks on nähtud ka kinode ja levitajate muresid, mis näitab, et valitsus näeb valdkonna terviklikkust sünergilist toimimist. Väga suur asi on ka rahvusvaheliselt oluliste ja Eesti majandusse lisaväärtust tootvate suursündmuste riskifond. See on tõeliselt suur asi. Tänud.»
Anton Pärn (Muusuminõukogu): «Muuseumide jaoks on kriisiabi hädavajalik toetuspind rasketest aegadest üle saamiseks. Kõige olulisem on, et hoiame asutused elujõulistena ja säilitame inimestele töö. Nii oleme taas avamiseks esimesel võimalusel valmis.»
Ave Tölpt (Music Estonia): «On väga hea meel, et kultuurivaldkonda on tõstetud kriisiabi pakettides esile kui palju laiema mõjuulatusega sektorit. Usun, et tänu valdkonna esindajate ühistele sõnumitele on arusaadavamaks muutunud kultuurisektori toimimismehhanismid üldiselt. Vajalik abi kriisis ellujäämiseks aitab säilitada veidi lootusrikkamalt muusikasektori ja -ettevõtluse mitmekülgsust tulevikus.»
Eva Saar (festival Jazzkaar): «Kultuuriorganisatsioonidel on oluline roll viirusolukorra paranemisel majanduse taaskäivitajatena ning publikule lootuse ja vaimutoidu pakkujatena. Tänane valitsuse otsus annab võimaluse sektori ellujäämiseks ja selle vastutusrikka rolli kandmiseks. Suursündmuste riskifondi loomine vaatab tulevikku ning julgustab Eestisse tooma majanduslikult ja mainekujunduslikul olulisi rahvusvahelisi sündmuseid — see on märkimisväärne sõnum ka Eestist väljapoole. Aitäh kõigile kaasamõtlejatele ja otsustajatele.»
Helen Sildna (Tallinn Music Week festival): «Täna on eriline päev. Kultuurivaldkond tõestas, et koostööl on suur jõud. Märgiline on ka see, et valitsuse liikmed mõistavad, kultuur toetab nii majandust kui meie inimeste vaimset tervist. Meie järgmine eesmärk on jätkata koostööd selle nimel, et kultuuril oleks selge roll ka Euroopa fondide pakettides.»
Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskus): «Kunstivaldkonna seisukohalt on väga tervitatav, et kultuurile suunatud pakett arvestab välja mitmekesisusega: mõeldud on nii vabakutseliste loovisikute toetamisele, kes moodustavad kunstielu tuumiku kui ka organisatsioonide ja võtmetähtsusega sündmuste kestlikkusele. Tänaste uudiste valguses julgen olla ettevaatlikult optimistlik ja loota, et ehk väljub kultuurivaldkond kriisist suuremate kadudeta.»
Kaupo Liiv (VLG Filmid OÜ): «Võib julgelt öelda, et viimane aastakümme on tõstnud Eesti filmi ja kinokultuuri enneolematule tasemele. Oleme saanud tõeliseks filmimaaks ja selle üle tuleb uhkust tunda. Tänane rõõmusõnum on kindel märk sellest, et Eesti Valitsus jagab seda arvamust, ja tahab, et antud valdkond säilitaks oma positsiooni ning saaks tõusta veelgi kõrgemale. Suur tänu kõigile, kes aitasid kultuuri toetuspaketti kokku panna!»
Kultuurisektori esindajad jätkavad tööd selle nimel, et sisustada kultuuri tegevused ja roll ka Euroopa fondide (Õiglane üleminek ja RRF fond) pakettides, panustades nii Eesti digi-, kui rohepöördesse ja majanduse elavdamisesse.
Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui ka muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele, filmitootmisele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.
Spordivaldkonna toetuste eelarve on ligi 2,7 miljonit eurot. Sellest ühe miljoni euroga toetatakse spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajaid. Ka on eraldi meetmed ette nähtud spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele. Kuna töötukassa toetusmeetmed ei kohaldu võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele, siis nähakse toetusmeede ette ka neile.
Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud kindlustunde tagamiseks rahvusvahelistele kultuuri- ja spordiüritustele. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.
Neljapäeval, 18. märtsil saadetakse lisaeelarve eelnõu riigikokku lõplikuks kinnituseks.