21. märtsil lahkus 75-aastasena poola luuletaja, romaanikirjanik ja esseist Adam Zagajewski, üks 20. sajandi poola luule maailmakirjanduseks kirjutajate pikas reas. Poolas peeti teda ka 1968. aasta generatsiooni ja Poola uue laine juhtpoeediks.
Suri poola geenius
Zagajewski jõudis oma karjääri jooksul saada hulgaliselt auhindu, millest tuntuim on Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind, mida peetakse ka Nobeli eelastmeks. Nobeli pretendentide nimekirjadest käis ta nimi sageli läbi.
Eesti keeles on ilmunud üks Zagajewski valikkogu (2010), mille tõlkis ja andis välja Hendrik Lindepuu. Selle järelsõnas kirjutab Märt Väljataga muu hulgas nii:
«Viimastel aastakümnetel on Adam Zagajewski saanud üheks rahvusvaheliselt hinnatumaks luuletajaks, kellele osaks saanud auhindu ei jõua üles lugedagi. Ühtaegu lohutavalt ja lootustandvalt, lepitavalt ja ergastavalt ühendab Zagajewski luule endas tõsidust ja mänglevust, solidaarsus- ja üksindustunnet, argipäevast ja ilmutuslikku, ajalugu ja igavikku, looduse- ja kultuuriarmastust, olles kerge, pealetükkimatu ja pehme nagu angooravillane sall.»