Eesti noorte laulu- ja tantsupidu lükkub aasta võrra edasi. Tantsupedagoog, folklorist ning Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimees Kalev Järvela sõnul ei pea keegi selle otsuse vastu vimma. Tantsijad saavad proovideks lisaaega ja nii ka julgema tundega tantsima.
Kalev Järvela tantsijatest: tulel hõõguvad söed - need on täiesti olemas
Järvela sõnul võis otsust noorte laulu- ja tantsupeo kohta ette aimata. «Laulu- ja tantsupeo sihtasutus korraldas üle-Eestilise kollektiivtervise uuringu ja teades, mis Eestimaal toimub, oli arvata, mis sealt vastuseks tuleb,» nentis ta.
«Kollektiivid ise on optimistlikud.» Vimma keegi ei pea ja pigem tema sõnul vastupidigi: «Keegi ei taha peole minna pooliku ettevalmistusega,» tõdes Järvela. «Kui sügisest täie hooga tegutsema hakata, saaks suurele peole minna nõnda, et on endal ka hea tunne, et oled korralikult valmistunud.»
Seda, kas pandeemia on mõjutanud ka tantsijaid, täna veel järeldada ei saa, sest paljud kollektiivid on puhkusel. «Eks tibusid loetakse sügisel,» nentis tantsupedagoog.
Mitmed tantsukollektiivid on tegutsenud siiani Zoomi abil või välitreeningutel vähemate osalistega. «Mõtleme niimoodi, et ega selline õpe palju juurde ei anna. Ta on rohkem sotsiaalne abi - kooskäimine, koosolemine, ühtse tunnetuse saamine. Nii palju kui Zoomi kaudu ühtset tunnetust saab saada,» sõnas Järvela.
Rahvatantsijate seltsile on tema sõnul laekunud peo edasi lükkamise tõttu nii mõnigi murelik kõne. Järvela toonitab, et hirmu ega nuttu ei ole: «Justnimelt, on võimalik rahulikult edasi minna.»
Järvela sõnul tuleb tantsijatel tegutseda nii füüsilise vormiga kui ka kava õppimisega ja selleks on peo edasi lükkamine omamoodi suureks kasuks.
«Tuhal hõõguvad sõed - need on täiesti olemas, mis ootavad seda sügist. Inimeste meelsus on küll selline, et andke ainult prooviaega ja ma hakkan tegutsema.»