INTERVJUU ⟩ Detsentraliseeritus on tulevik ja seda ei saa enam peatada

Tulevikku ei saa peatada. Eesti krüptokunsti pioneer Cryptoempress ja tema NFT-kunst platvormil Rarible. Foto: Raido Saar

Üks tont käib mööda maailma ringi ja see on NFT-tont. Kõik räägivad NFTst. Non-fungible token. Eestikeelset vastet sel veel pole ja kui tuleb, siis ilmselt midagi kohmakat. Christie’si oksjonil müüdi 69 miljoniga kunstnik Beeple’i (Mike Winkelmanni) JPEG-failis kollaaž. Spetsialistid olid selles vallas juba mõni aasta tegutsenud, aga nüüd algasid suuremad jutud.

Kunstiturud mõtlevad oma loogikat ümber ja küsivad, kas niimoodi saab digitaalne kunst endale aura, mida tal varem pole olnud. Just tuli ka uudis, et popstaar M.I.A tuleb lõpuks välja oma kunstiga, põhjuseks NFT ja et nüüd viimaks on olemas galerii, mille all seda teha. See asjaolu ei üllata enam kedagi ja M.I.A on pigem «järjekordne». Iga päev muutub selles vallas midagi. CNN küsis 5. aprillil, kas pole tipp juba ära olnud, hinnad kukkunud ja mull lõhkemas.

Cryptoempressi võib pidada Eesti NFT-kunsti pioneeriks, ta on väidetavalt esimene, kes sellega tegelema hakkas. Usku sellesse tundub tal olevat ja sõnad nagu «tulevik» või «de­tsentraliseeritud» peaaegu et sidesõnad. Ta räägib kiiresti ega lase vaimustusel ennast varjata. Kogu selles digitaalses kumas võiks ju kusagil äärel vilkuda mõni religioosne impulss. Kes teab.

Paar nädalat tagasi kirjutas temast ka mainekas ajakiri Vice. Nii et Cryptoempressil on jalg tuleviku ukse vahel.

Kui me räägime, sajab taevast loomulikult neoonvihma või on need hoopis digitaalsed kassid.

Tegelikult oleks fun ka Postimehele oma NFT teha, leiab ta.