Sten Tamkivi: Tõsised loojad pole veel krüptokunstini jõudnud

Ettevõtja, investor ja kaasaegse kunsti huviline Sten Tamkivi Foto: Sander Ilvest

NFT ehk inglise keeles non-fungible token on digitehnoloogia abil loodud üksik andmeühik, mis saadakse omandisuhte plokiahelasse kirja panemise kaudu. See tähendab, et digitaalseid kujutisi on võimalik kohelda kui ainukordseid objekte. Kaasaegse kunsti maailmas on NFTdega seoses hakanud liikuma tohutud summad – näiteks USA digikunstnik Mike Winkelmann alias Beeple on teeninud märtsi lõpu seisuga oma piltidest loodud NFTdega kokku üle 102,2 miljoni dollari. Milles täpsemalt nende fenomen seisneb, seletab ettevõtja, investor ja kaasaegse kunsti huviline Sten Tamkivi.

Kas te saaksite alustuseks paari lausega ära seletada, mis asjad need NFTd on ja miks nad kunsti kontekstis olulised on?

Interneti üks alustalasid on algusest peale olnud see, et infost tehakse kogu aeg lõputult koopiaid. Kui sa lähed Postimehe avalehele, siis igale kasutajale, kes seda lehte vaatab, tehakse sellest tegelikult automaatselt koopia – ehk siis kümneid tuhandeid koopiaid Postimehe avalehest jõuab eri arvutitesse.

Kõige lihtsamini kokku võttes on NFT see, kuidas esimest korda avatud võrkude ajaloos on välja mõeldud tehnoloogia, mille abil on võimalik autentsust tuvastada ja tõestada. Et igast digitaalsest objektist on fikseeritud hulk originaaleksemplare ja kui originaal liigub ühest arvutist teise, siis ta ei jää enam vanasse arvutisse maha. Kõige lihtsamalt saabki sellest mõelda nii, et on lahendatud probleem, kuidas unikaalsust tõestada. Ja digitaalselt allkirjastada, kelle oma on originaal.

Paralleel oleks siinkohal võib-olla see, et kui muuseumis ripub Jaan Toomiku või Leonardo Da Vinci maal, siis sellel maalil on teistsugune väärtus kui turisti tehtud pildil sellest. Ja see haruldus või ainulisus ongi sageli see, millele kogujad ja kunstiomajad ja kollektsionäärid annavad lisaväärtust.