Eesti Muusika Päevadel vesteldakse geneetilise pärilikkuse teemadel

Ansambel U Foto: Tarvo H Varres

Eesti Muusika Päevade teemaks on sel aastal DNA ning lisaks paljudele kontsertidele, mis toimuvad veebiülekannetena, leiavad aset ka temaatilised vestlusringid, kus osalevad nii heliloojad, muusikud, folkloristid, etnoloogid, antropoloogid kui geeniteadlased. Vestlusringid jõuavad publikuni Eesti Muusika Päevade veebilehe vahendusel.

Reedel, 23. aprillil kell 17 vesteldakse Tartus Eesti Rahva Muuseumis teemal «Kultuuriline ja geneetiline pärilikkus meis ja meie ümber».

Geenide ja kultuuri mõju inimese kujunemisele on üks teaduses enim vaidlusi tekitanud teema, kus arvamused ja seisukohad kipuvad perioodiliselt käima ühest äärmusest teise. Kas ja kui palju on meie geneetiline pärand meie mõttemaailma ja maailmatunnetust kujundanud? Mis osadest ja mõjudest see geneetiline pärand õieti koosneb? Ja kas või kuidas võiks näha seoseid meie geneetilise pärandi ning nii arhailise pärandkultuuri kui ka praegusel hetkel sündiva kunstiloomingu vahel?

Vestlusringis osalevad etnoloog Art Leete, rahvaluule- ja muusikateadlane Janika Oras, folklorist Madis Arukask ning geeniteadlane Kristiina Tambets, vestlust modereerib helilooja Märt-Matis Lill. Vestlusringi salvestab Klassikaraadio.

Pühapäeval, 25. aprillil kell 16 saab kuulata järjekordset kohtumist loengusarjast «Helilooja, kes sa oled?», külaliseks helilooja Tatjana Kozlova-Johannes. Festivalil tuleb esiettekandele koguni 3 Tatjana uudisteost «Aaria», «Blow Your House Down» («Puhu oma maja minema«) ja «To Sing a Song Before the Night Comes» («Laulda üks laul, enne kui saabub öö»).  «Helilooja, kes sa oled?» on Eesti Heliloojate Liidu ja Klassikaraadio koostöös valmiv uudishimulik mõtteruum, kus helilooja avab oma heliloomingu tausta ja mõtteilma. Kohtumist viib läbi kunstiteadlane Andrus Laansalu. Loengusarja salvestab Klassikaraadio.

Tatjana Kozlova-Johannes on õppinud muusikateooriat ja kompositsiooni (juh Toivo Tulev) Georg Otsa nim Tallinna muusikakoolis ja Eesti muusikaakadeemias algul Jaan Räätsa, seejärel Helena Tulve juures (MA). Ta on täiendanud end mh rahvusvahelistel uue muusika kursustel Saksamaal Darmstadtis (2006 ja 2008) ja Itaalias Triestes G. Tartini konservatooriumis (2003–2004, juh Fabio Nieder).  Hetkel töötab Kozlova-Johannes Otsa koolis kompositsiooniõpetajana. Ta on saanud mitmeid auhindu: «Made of Hot Glass» pälvis rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis noorte kategoorias III koha (2004), rostrumil on põhikategoorias kümne parima teose hulka valitud «Disintegration Chain» (2011, Viin) ning «Tule süütamine» (2018, Budapest). Ta on saanud Darmstadti uue muusika suvekursustel Kranichsteini muusikapreemia (2006), pälvinud Elleri preemia 2008. aastal ning Eesti muusika päevade preemia 2004., 2005., 2009. ja 2011. aastal. Osales RO Estonia ja Kanuti Gildi saali MIM-projektis «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas».  

27. aprillil  kell 17 leiab aset «Residentuu:r: 25. aprilli U: kontserdi avalik kriitika».

Ansambel U: alustas 2016. a sügisel uue omapärase avatud sarjaga «Residentuu:r», mis algselt kutsus heliloojaid U:-ga koos töötama: 2016.–2017. aastal oli koostööpartner Liisa Hirsch, 2018. a Andrus Kallastu, 2019. a tegeldi Udo Kasemetsa muusika uurimisega. 2020. aasta teema oli tehisintellekt. 2021. aastal on fookusesse võetud  muusikakriitika. «Residentuu:r 2021» püüab vaadelda järgmisi küsimusi: millised on loojate, esitajate, publiku ootused kriitiku tagasisidele, milline roll on kriitikal muusikaskeene mõjutaja, mõtestaja ja reguleerijana. Kuidas parendada ja elavdada koostööd kriitikute ja muusikute vahel.

U: on kutsunud osalema valdkonna suurepärased asjatundjad Eestist, Soomest ja Kanadast, kellega koos arutatakse valitud teemadel. 27. aprillil on vaatluse all U:  25. aprillil Eesti Muusika Päevadel toimuv kontsert. Arutelus saab osaleda ansambel U: Youtube’i kanali a Eesti Muusika Päevad veebilehe vahendusel.

Eesti Muusika Päevad toimuvad 22. aprillist 2. maini festivali koduleheküljel asuval videokanalil EMP TV. Kontserdid ja vestlusringid on kõigile tasuta kättesaadavad. Festivali toetuseks on võimalik teha annetusi. Kontsertide heliülekanded toimuvad koostöös Klassikaraadioga.

42. korda toimuv EMP on vanim Eesti heliloojate loomingule keskenduv festival, mis tasakaalustab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsusega ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiilideülest. EMP kunstilised juhid on Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill. Tänu kunstiliste juhtide eksperimenteerimishimule ja lennukatele ideedele on EMP alati pakkunud oma publikule ka loominguliselt esmapilgul pöörasena näivaid projekte.

Paralleelselt Eesti Muusika Päevadega toimuvad Balti Muusika Päevad, kuhu kuulub ka EMP programm. Eesti Heliloojate Liit koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega alustavad Baltic Contemporary Music Network koostöövõrgustiku tegevuste raames uue rändfestivaliga Balti Muusika Päevad. Esmakordselt publiku ette astuv Balti Muusika Päevad ühendab kolme riigi muusikute ühist soovi arendada Balti nüüdismuusika võrgustikku ning publikut, luues ühine festivalide platvorm. Festival hakkab roteeruma Eesti, Läti ja Leedu vahel – 2022. aastal korraldatakse üritus Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal uuesti Eestis.