Arvustus ⟩ Don Zuloaga väike maailm

Ignacio Zuloaga. «Lamav naine sinises rätikus (Lolita)». 1912. Museo Ignacio Zuloaga, Pedraza. Foto: Repro

Kadrioru Mikkeli muuseum ning näituse eestvedajad Eestist ja Hispaaniast on saanud hakkama omalaadse kangelasteoga. Piirangute tõttu on kunstisaalid üle maailma suletud, kuid Mikkeli muuseum on korraldanud näituse hispaania kunstniku Ignacio Zuloaga (1870–1945) maalidest ja tema keskaegsete taieste kogust.

On korraldanud, sest pole võimalik kasutada traditsioonilist fraasi «on avanud», kuna me kõik ootame uste avamiseks koroonapiirangute leevendamist. Kuid pole kahtlust kunstisõprade suures huvis näituste vastu, niipea kui avamine võimalikuks saab, ning näitust «Zuloaga. Hispaania hing» julgen vägagi ühena esimestest soovitada.

Eestit ja Hispaaniat lahutab linnulennul neli tuhat kilomeetrit ning ainuüksi seetõttu oleme üksteise jaoks piisavalt eksootilised. Ehkki märtsis möödus Eesti ja Hispaania diplomaatiliste suhete algusest sada aastat – mida omamoodi tähistab ka Zuloaga näitus –, seostub Hispaania enamikule eestlastest päikesereiside, hea toidu ja pidutsevate inimestega. Zuloaga näitus on hästikomponeeritud tervik astumaks järgmist sammu Hispaania maa ja inimestega tutvuse tegemiseks, mis on seda sügavam, mida rohkem enne näitust riigi ajaloo ja kultuuri kohta lugeda.

Eripalgeline Hispaania

Külastajat võib ehmatada mõnede Zuloaga maalide sünge alatoon, ootamatud kombinatsioonid ning mõne maali kriiskav ekspressionism (näiteks «Segovia alcázari» puhul; selgitame ka mõistet: alcázar on kindlustatud kuningaresidents). Kas ka selline võib olla Hispaania?