Suri lavastaja ja näitleja Ago-Endrik Kerge
/nginx/o/2021/04/26/13746986t1h6129.jpg)
Pühapäeval suri 82-aastasena lavastaja ja näitleja Ago Endrik Kerge.
Ago-Endrik Kerge sündis 8. aprillil 1939. Ta oli aastatel 1962–1971 abielus Ülle Ullaga ja aastast 1983 Elle Kulliga.
Kerge lõpetas 1959. aastal Tallinna koreograafiakooli Kalju Saarekese klassis. Ta õppis aastatel 1964–1966 Viljandi kultuurikoolis klubitöö erialal, lõpetas 1976 näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Ta oli 1959–1976 vaheajaga Estonia ja 1967–1969 Leningradi Music Halli balletisolist (1968–1969 ka peaballettmeister), 1976–1982 draamateatri, 1981–1984 Estonia, 1983–1984 Vanemuise, 1985 Tallinnfilmi, 1985–1992 Vanemuise (1985–1986 peanäitejuhi kohusetäitja ja 1987–90 kunstiline juht), 1992–95 Teleteatri ja 1995–96 Vanalinnastuudio lavastaja, hiljem vabakutseline.
Ta lavastas ka teistes Eesti teatrites ja vabatruppides ning Soomes, ta on teinud filme («Pisuhänd», 1982; «Püha Susanna ehk Meistrite kool», 1984; «Kahe kodu ballaad», 1986, kõik Eesti Telefilm; «Savoy ball», 1986, Tallinnfilm), telelavastusi («Pärast viimast ööd», 1979; «Kuulsuse narrid», 1982; «Tabamata ime», 1983; «Intermezzo», 1997, neis ka mänginud), Eesti Televisioonis meelelahutus- ja kirjandussaateid (sarjad «Suuri meistreid», 1981–85; «Nota bene! Teatriluulud», 2000) ning varietee-etendusi.
Ta on esinenud tantsusolistina varietees ja kontsertrühma koosseisus paljudes välisriikides, mänginud filmis («Supernoova», 1966), telelavastustes («Pühapäev on enda jaoks», 1978, «Kolm rubiini», 1978) ja teleseriaalis «Õnne 13» (2009–2011).
Aastatel 2004-2005 oli Ago-Endrik Kerge riigikogu asendusliige erakonna Res Publica liikmena, saades parlamenti Tõnis Paltsi asemel. Kerge oli riigikogu vanim liige.
1967. aastal sai Kerge Eesti NSV teenelise kunstniku nimetuse ja 1984. aastal Eesti NSV rahvakunstniku nimetuse, 1984. aastal sai ta Eesti NSV Teatriühingu muusikaauhinna. 2001. aastal sai Kerge presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.