Eesti Muusika Päevi kuulas rekordiliselt 10 000 inimest üle kogu maailma
6. mai 2021, 15:22
/nginx/o/2021/04/23/13743588t1h76c3.jpg)
22. aprillist kuni 2. maini toimus 42. korda Eesti vanim nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad, võttes tänavu enda kureerida ja korraldada ka rändfestivali Balti Muusika Päevad. Kõik kontserdid ja arutelud leidsid aset EMP TV ja Klassikaraadio vahendusel ning olid kättesaadavad interneti vahendusel üle kogu maailma. Festivali keskseks teemaks oli «DNA», festivali kunstilised juhid olid Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kujundas Märt-Matis Lill.
Sündmusi ja kontserte on praeguseks vaadanud ja kuulanud üle 10 000 inimese, mis on kolm korda rohkem kui oleks mahutanud Tartu ja Tallinna kontserdisaalid, kus festival C-19 leviku takistamiseks tehtud piirangute tõttu seekord ei saanud toimuda. Publikut leidus nii Lätist, Leedust, USA-st, UK-st, Rootsist, Inglismaalt, Venemaalt, Saksamaalt, Jaapanist, Iisraelist, Islandilt, Uus-Meremaalt, Brasiiliast, Hong Kongist jm.
Eesti Muusika Päevade näol on tegemist olulisima uue kaasaegse süvamuusika festivaliga, kus fookuses on heliloojate uudislooming. Festivalil kõlas 61 maailma esiettekannet, mille hulgas 16 uut noorte heliloojate poolt kirjutatud teost, mis esitati professionaalsete interpreetide poolt konkursil «Noor helilooja».
Festivalikorraldajad usuvad, et festival on hüppelaud, mille kaudu eesti muusika jõuab ka teiste koosseisude repertuaaridesse ning mille pikaajalisema tulemusena sünnivad ka tellimusteosed ja ühisprojektid välisfestivalidega. Tänavu kanti 3 kontserti üle ka koostöös Göteborg Art Sounds festivaliga Rootsis, mis on tänaseks üks Rootsi suurimaid helikunsti, kaasaegse kompositsiooni, improvisatsiooni ja elektroonika festivale.
«Festivali toimumine üksnes veebi ja raadio vahendusel oli suur risk ja väljakutse kogu meeskonnale, sest nõudis hoopis teistsugust valmisolekut ja ettevalmistust. Samuti ei osanud me ette aimata, kuidas publik veebifestivali formaadi omaks võtab. Mul on hea meel, et tänaseks me oleme saanud nii palju positiivset tagasisidet nii kuulajatelt, esinejatelt, heliloojatelt kui ka Balti kolleegidelt,» kommenteerib festivali peakorraldaja Mari-Liis Rebane.
«Digiformaat ei asenda elavas esituses kontserdikogemust, kuid kindlasti avardas tänavune eksperiment võimalusi leida uut publikut nii geograafiliselt kui ka kõnetada noort generatsiooni, kes on harjunudki leidma oma kultuurisoovitused interneti infoväljalt. Eriti tänulikud oleme ka Klassikaraadiole, kes peaaegu kogu festivali programmi heliülekanded korraldas ja tänu kellele jäävad kontserdid ka ERRi fonoteeki, mistõttu võime kindlad olla, et need ettekanded säilitatakse ja arhiveeritakse ning saavad osaks eesti kultuurimälust. Just sellel festivalil võisid sündida teosed, mille olulisus võib aktualiseeruda veel aastaid hiljem.»
Festivali programmis oli 17 sündmust, millest 3 vestlusringi, 13 kontserti, avaüritus Tartus Genoomika Instituudist ning Aparaaditehasest, ning 2 kontserti on veel tulekul väljaspool äsja lõppenud festivaliperioodi. Kõik kontserdid jäävad publikule kättesaadavaks veel vähemalt 30 päevaks peale festivali lõppemist festivali veebilehel ja Klassikaraadio järelkuulamises.
Edasilükkunud Trio HETK kontsert toimub veebis 18. mail kell 19 ning algselt festivali avakontserdina toimuma pidanud Maria Fausti kontsert lükkub 7. septembrile ning on Tartus teatrifestivali avasündmuseks.