Laupäeval, 8. mail kell 15 avatakse Viinistu Tünngaleriis sel kevadel 90. sünnipäeva tähistanud filmikunstnik Rein Raamatu ülevaatenäitus. Ühtlasi näidatakse animafilme «Põrgu», «Suur tõll» ja «Kilplased». Näitus «Ülevaade tehtust» jääb külastajatele avatuks 30. maini. Tünngalerii on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18.
Viinistul avatakse laupäeval Rein Raamatu ülevaatenäitus
Rein Raamatuga on seotud pea 70 aastat eesti filmikunsti ajalugu. 1971. aastal rajas Raamat Tallinnfilmi juurde joonisfilmigrupi, kus 17 aasta jooksul valmis 14 animafilmi. Ta rakendas oma linateostes tugeva isikupäraga kunstnikke nagu Aili Vint («Lend», 1973), Leonhard Lapin ja Sirje Runge («Värvilind», 1974), Priit Pärn («Kilplased», 1974), Rein Tammik («Kütt», 1976 ), Jüri Arrak («Suur Tõll», 1980) jt, kelle teoseid saab näha ka Viinistu kunstimuuseumist. Kõikidest filmidest ehk kõige rohkem rahvusvahelist tunnustust tõid Eduard Wiiralti graafika tippteoste «Põrgu», «Kabaree», «Jutlustaja» ja «Kaardimängijad» väljendusrikka kujundikeele alusel tehtud ning kaasaja ühiskonna probleeme ja ohte puudutanud film «Põrgu» (1983).
Lisaks on Rein Raamat 1990. aastate teisel poolel ja käesoleval sajandil mitme ajas väärtust koguva portreefilmide autor, sealhulgast leiab ka filmi «Jaan Manitski tagasitulek» (2009).
Hariduselt on Raamat aga maalikunstnik. Sõjajärgsel keerulisel ajal lõpetas Rein kunstiakadeemia cum laude maali erialal. Tema filmitöö kõrval püsis huvi jäädvustada kolleege, muusikuid ja asjaosalisi filmimaailmast ka «mitte liikuvas vormis». Valmisid tabavad skitsid, joonistused.Tema hea portreteerija vaist väljendub nii filmides kui ka maalides, kus eriline on just kunstniku lähenemine portreteeritavasse, rõhutades inimese paremat poolt heatahtliku, ent terava pilgu läbi.
Portreede kõrvalt leiab ka hulga lille- ja maasikumaale. Lillemaal pole kaugeltki ainult naiskunstnike pärusmaa. Kujutlegem kasvõi Võerahansu pojenge, Mägi või Raua sireleid, Tederi või Vardi kirjusid kimpe meie kunstis. Ka Rein Raamatut on köitnud loodus ja kaunid õied, lillavahused sirelikobarad ja lopsakad pojengid, mida ta meelsasti korduvalt on kujutanud. Tema maalitud kimpudes pole närtsinud lehti ega sitikaid, iga kroonleht uhkeldab täiuses nagu aedniku unistus.