Eesti kunstiturg – hinnad tõusevad ja nooremad tulevad peale?

Olev Subbi maali «Via della Lungara» (2000) hind tõusis 2020. aastal Vernissage’i galerii kevadoksjonil 115 000 eurole. Foto: Repro/Vernissage Galerii

Kuidas on mõjutanud eesti kunstiturgu pandeemia? Aasta tagasi tehti kunstioksjonitel mitmeid märgilisi hinnarekordeid. On tõenäoline, et koroona-ajastu mõjud avalduvad ka just sel nädalavahetusel toimuvatel kevad­oksjonitel, aga kuidas? Mis suundi galeristid täheldavad?

Vaata artiklist pilte maalidest koos nende lähiajal toimuvate oksjonite alghindadega - milliste tööde eest kui palju raha küsitakse.

Tõusev väärtus?

Pandeemia on mõjunud eesti kunstiturule üllatavalt elavdavalt. «Kunst on liikumises, seda on tunda,» ütleb Haus Galerii juhataja Piia Ausman. «Kindlasti on olnud dünaamika ühene hinnatõus. See on olnud viimase kahekümne viie aasta trend – on olnud seisakuid, aga langusi mitte. Kunstiturgudele on see laiemalt iseloomulik, et heal kunstil on ajas kestev või tõusev väärtus.»

Tiina Määrmann Vaal Galeriist avab suuremat pilti: «Oksjonitel müüdud teoste arv on suurenenud, kogu turu ulatuses oksjonitel olnud teostest müüdi 2020. aasta oksjonipalangus 66 protsenti teostest. See on väga hea tulemus.» Ta rõhutab aga, et sellest hoolimata on eesti kunst siiski enamikule inimestest taskukohane. «Kuigi on märgata hinnatõuse mõne autori teoste puhul, on hinnatase suures plaanis siiski mõistlik: kunstituru 2020. aasta lõpphindade mediaanhind on 2100 eurot, ehk sama palju kui on üle 2100 euro maksvaid teoseid, on ka alla 2100 eurot maksvaid teoseid. Nii et tõepoolest, eesti kunsti mitmekülgsus väljendub ka hindades. Ja kunsti tõesti saavad endale kõik lubada.»

Loe artiklist galeriipidajate kirjeldusi toimunud oksjonitest ning millised olid siis koroona-aasta trendid? Mis üldistused välja joonistuvad?

Kirjutame põhjalikus artiklis samuti sellest, millise kunsti vastu nõudlus kasvab.

Lisatud ka Juhan Raua kommentaar kultuuri ja majanduse kohtumisest.