/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767462t1h6aa3.jpg)
Selles rubriigis annavad Postimehe ajakirjanikud soovitusi, mida kuulata, vaadata ja lugeda.
Minge Kadriorgu ja vaadake seal kaht asja. Kadrioru lossis on suurepärane näitus «Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu», kus väljas 15.–17. sajandi flaami kunstiklassikute tööd. Varem pole Eestis madalmaade kunsti nii esinduslikult ja uhkelt näidatudki. Mulle endale on see periood eriti meeltmööda, võib-olla teatava lihalikkuse ja vahetuse tõttu, mida neilt lõuenditelt nõrgub. Vaadake kas või seda pilti, kus Jan van Hemessen on kujutanud Ungari ja Böömimaa Anna õuenarri Elisabeti (u 1525). Arvatakse, et see daam oli päritolult saam.
/nginx/o/2021/05/07/13767464t1h27ea.jpg)
Kumu viiendal korrusel väriseb kaasaegsemaid vaibe mu noorusajast, kuraator Kati Ilvese näitus «Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel» uurib reivi ning sellega seonduvaid klubikultuure. Meile kõigile oleks praegu üht reivi vaja, sest nagu Ilves ütles intervjuus Postimehele: «Reiv kätkeb endas radikaalset vastuhakku protestantlikule tööeetikale.» Näitusele on kaasatud ka legendaarne Berliini klubi Berghaini uksehoidja Sven Marquardt.
Kuulake kaht albumit. Ma ei oleks iial arvanud, et satun vanameister Tom Jonesi (80) veel väljaspool 1970ndatele pühendatud teemaõhtut kuulama. Aga kuulan suure õhina ja põnevusega tema tänavust albumit «Surrounded by Time» (produtsent Ethan Jones). Midagi nii üllatavat ja haaravat pole ammu avastanud. Kõik tosin lugu on igaüks omanäoline pärl, eriti meeldisid mulle Bob Dylani «One More Cup of Coffee» kaver ja albumi lõpulugu, Jonesi üheksaminutiline versioon Terry Callieri laulust «Lazarus Man».
Kaisa Ling väljastas koos oma bändiga Kaisa Ling Thing teise albumi «Läänemure lained», kus ta ikka eesti keeles ja meeles kanaliseerib 20. sajandi võimsaid bluusimutte, nagu Ma Rainey, Bessie Smith ja teised.
Autori poolt vodevillibluusiks nimetatud žanris lood sobivad imeliselt laivi mürtsuva peo jaoks, aga tekstid (Kaisa Ling ja Aapo Ilves) on 2018. aasta plaadiga «Nii kole mees» võrreldes märksa ühiskonnakriitilisemad. Ärge unustage nautida Tõnu Timmi steel pedal-kitarri loos «Leskede kantri»!
/nginx/o/2020/12/21/13541158t1haa6f.jpg)
Raamatusoovitus pole just kõige värskem, aga seda õilsam. Joseph Helleri «Catch-22» ilmus esimest korda juba 1961. aastal ja eesti keeles mullu pealkirja all «Nõks-22». Lisaks pea tõlkimatu pealkirja osavale eestindusele on tõlkija Tiina Randus teinud suurepärast tööd, et selle Ameerika absurdiromaani kõiki nüansse vahendada. Helleri raamat pakub mõru lohutust selles jaburas ajas, kus me elame, aga ma olen kindel, et nii on tundnud ka kõik varasemad põlvkonnad, kes «Nõks-22» viimase 60 aasta jooksul on lugenud.
Filmisoovitusi vaadake iganädalasest filmisaatest «Hendrik Alla liikuvad pildid».