Uus näitus uurib arhitektuuri ja fotograafia omavahelisi võimusuhteid

Fotonäitus «Võimu vaatlus». Foto: Plakat

Kolmapäeval, 19. mail kell 17 avab Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalao galeriikorrusel Ingel Vaikla kureeritud fotonäituse «Võimu vaatlus». Näituse avamisel vestlevad Ingel Vaikla ja Leedu videokunstnik Deimantas Narkevičius ning esitletakse koos näitusega valminud kataloogi. Avamist saab jälgida veebisündmusena SIIN või arhitektuurimuuseumi Facebooki lehel.

Tänavu 30 aastaseks saanud Eesti Arhitektuurimuuseumi fotokogu koondab enam kui sada aastat Eesti arhitektuuri. See on nii ühe riigi loomise kui ka riigikordade muutumise uurimiseks ja tundmiseks oluline ajalooallikas. Linnaruum on kui arhitektuuri atlas, skulptuuride park või ajalooraamat, mis kannab endas mineviku ideoloogiate lugusid.

«Võimu vaatlus» uurib arhitektuuri ja fotograafia omavahelisi võimusuhteid kuskil sümbioosi ja parasiitluse vahealal. Vaatluspraktika alguspunkt on käsitleda arhitektuuri kui võimu sümboolset kehastust ning sellest tulenevalt mõtiskleda arhitektuurifotograafia nägemis- ja lugemisviiside üle. Näitus spekuleerib eelkõige fotograafilise kujutise tootmise, tarbimise ja mehaanilise reprodutseerimise teemal, et teadvustada ühiskondlike jõustruktuuride võrgutavat mõju. «Võimu vaatlus» kutsub märkama lineaarseid ja vägagi maskuliinseid arhitektuuriajaloo konstruktsioone ning kaasa mõtlema alternatiivsete narratiivide võimalikkusele.

Lisaks muuseumi kogudest pärinevale fotodele saab näitusel näha kunstnike Paul Kuimeti, Deimantas Narkevičiuse ning Harun Farocki loomingut.

Näituse kuraator on Ingel Vaikla, graafiline kujundaja Laura Pappa ja koordinaator muuseumi fotokoguhoidja Jarmo Kauge. Näituse valmimist toetas Kultuurkapital.

Ingel Vaikla on visuaalkunstnik ning PXL-MAD / UHasselti doktorant Belgias, tema loomingu fookuses on arhitektuuri ja kasutaja vaheline suhe ning arhitektuuri representatsioon visuaalmeedias. «Minu senine looming on tegelenud arhitektuursete kompleksidega nagu Tallinna Linnahall, Roosenbergi modernistlik klooster Belgias, Tšernobõli töölistele loodud Slavutychi nimeline linn Ukrainas, Jugoslaavia paviljon 1958. aasta Brüsseli Maailmanäituselt ning EURi fašistlik arhitektuur Roomas,» nimetab Ingel Vaikla. Eeskätt töötab ta filmimeediumiga, kureerimiskogemus on filmiprogrammide koostamiselt Tallinna Fotokuul.

«Arhiivimaterjalide integreerimine oma loomingusse on saanud osaks minu kunstnikupraktikast alles hiljuti. ning nii mahuka arhiiviga nagu Arhitektuurimuuseumi fotokogu ei ole ma varem saanud töötada. Eelkõige intrigeerib mind kollektiivse mälu kujund ning kujutise manipuleerimise võimalused kaamerapõhistes meediumites, foto ning film on ju propaganda võimsad töövahendid. Lähtudes eelkõige enda kui kunstniku ning filmitegija taustast lähenesin materjalile pigem läbi visuaalse tunnetuse ning fotode omavaheliste seoste, filmikunstis tuntud montaažitehnikate, kus tähendus sünnib kahe kujutise vahel. Olen püüdnud avada muuseumi fotoarhiivi alternatiivsetele tõlgendusväljadele ning vastanduda materjali lineaarsele, geograafilise kui ka arhitekti põhisele isikukultusele».