Fotomuuseum esitleb 130 fotograafi koostöös sündinud raamatut «Isolatsioonidialoogid»

Anrike Pieli foto raamatust «Isolatsioonidialoogid». Foto: Repro.

Neljapäeval, 20. mail kell 16 esitleb fotomuuseum 130 fotograafi koostöös sündinud raamatut «Isolatsioonidialoogid» ja avab samanimelise näituse Jaani seegi galeriis, mis on ühtlasi uue kuue saanud näitusekoht Tallinnas. Sündmus käivitab fotomuuseumi uue teema-aasta, mis seekord on pühendatud dokumentaalfotograafiale. Raamatu kujundas Marje Eelma/Tuumik Stuudio.

Covid-19 pandeemia esimene laine 2020. aasta kevadel keeras ühiskonna lukku ja pani kultuuriasutused olukorda, kus tuli otsida uusi tegutsemisväljundeid. Fotomuuseum pakkus Eesti fotograafidele kodus ja raja taga võimaluse osaleda projektis, mis põhines kummalise aja tunnetuslikul jäädvustamisel piltide keeles ja teise fotograafiga dialoogi pidades.

Annika Haas ja Johanna Rannula, ettevõtmise initsiaatorid: «Eesmärk oli jäädvustada isolatsiooniaja ainulaadset kogemust ning kirjeldada eriolukorras tekkinud tundeid ja mõtteid. Kehtis autentsuse nõue, et uudset olukorda antaks võimalikult ehedalt edasi. Fotograafidel tuli pilte luua nüüd ja praegu, reaalsust dokumenteerides või lavastades, kuid oma varasemaid töid kasutamata. Sõnatud kahekõned panid fotograafe endast kaugemale vaatama, õppima samastumist ning analüüsima partneri mõtteid ja nägemusi, et siis omapoolse tundevisuaaliga vastata.»

Nagu inimesed on erinevad suhtlejana, kujunes protsessi käigus ka 65 väga erineva iseloomuga pildilist dialoogi. Seetõttu võib kogu projekti käsitleda kui omamoodi sotsiaalpsühholoogilist eksperimenti fotograafia abil. Osalenud kunstnikele õpetas see suhtlemise sügavust, empaatiat ja tunnetuslikkust, ka oskust lugeda vestluspartneri fotograafilisi metafoore. Vaatajatele pakkus karantiiniajal aga kaasaelamist. See visuaalne mäng tõi välja sotsiaalsete suhete tähtsuse, seadis keskseks märkamise, empaatia ja kaasamise ja näitas, et isolatsiooni ajal toimus tähelepanu muutus globaalselt lokaalsele.

Näitus toob fotograafide kahekõnedest galeriiseintel nähtavale nii tervikseeriaid kui fragmente. Digiekraanidele mahutub «Isolatsioonidialoogide» kogu tervik. Näitusega kaasneb ka samanimeline raamat, kuhu on osalenud kunstnikud pannud kirja oma mõtted protsessis osalemisest. Need annavad nii projektile kui läbielatud ajale olulise tagasivaatava mõõtme, tunnetusliku dokumentatsiooni.

Hoone, kus näitus toimub – Jaani seegi paviljon Tallinna südalinnas – saab selle sündmusega Fotomuuseumi näitusi eksponeerivaks uueks galeriiks. Jaani seegi hospidal, keskaegne leprosoorium on üks pealinna vanimaid ehitisi. Seega on näitusekohal olemas ka sümboolne seos ajaloo ja tänapäeva vahel, mil inimesed on pidanud elama tõvehirmus.

«Isolatsioonidialoogide» raamatuks ja näituseks saamisega algab fotomuuseumis ka uus teema-aasta. Kui 2019 oli pühendatud arhitektuurifotole ja 2020 ning osa 2021. aastast portreefotole, siis tänavune kevad toob muuseumiprogrammi dokumentaalfotograafia. Olgu siinkohal nimetatud valmiv mahukas retrospektiivnäitus ja raamat Peeter Langovitsi loomingust, Elina Kostabi, Karoliina Kase, Frederik Klanbergi ja Jekaterina Solovjova dokumentaalprojektide esitlused ning muidugi kogu mahukas dokumentaalfotot käsitlev publikuprogramm töötubade, loengute ja kunstnikuvestlustega.