Tiit Aleksejev: olen Vahur Afanasjevi surmast vapustatud (1)
11. mai 2021, 15:22
«Inimesena oli Vahur kindlameelne ja oma ütlustes selge. Temaga oli hea suhelda, sest ta oli väga hea inimene,» meenutas Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev 41 aasta vanusena surnud Vahur Afanasjevit.
«Ma olen sellest uudisest vapustatud. Noor, väga andekas autor, kes oli tõusuteel...» ohkas Aleksejev ja lisas, et Afanasjev oli kirjanik, keda armastas ka lugeja.
«Tema puhul on selline huvitav ja autori seisukohalt viljakas teekond, kus autor alustab luulega ja jõuab siis proosasse. Enamasti tähendab selline teekond seda, et autoril tekib väga hea sõna valdamine ja stiilitunne, ehk ta õpib sõnaga ökonoomselt ringi käima,» rääkis Aleksejev.
Ta meenutas, et Afanasjevi läbimurderomaan «Serafima ja Bogdan» tuli romaanivõistluselt, mille žüriisse kuulus ka Aleksejev. «Kõik žürii liikmed, kui me lugesime seda, siis see hämmastas meid. Tegemist oli romaaniga, mis oli mitmeplaaniline ja -häälne. Romaan võttis kogu Peipsiveere loo mastaapselt kokku –meil oli tunne, et tegemist on eaka ja kogenud autoriga, kes on aastaid seda elu uurinud,» meenutas Aleksejev. «Seda toredam oli üllatus, et tegemist on noore autori esimese pikema proosateosega,» lisas ta.
Romaaniga «Serafima ja Bogdan» Afanasjev ennast ka kehtestas ning järgmine romaan «Õitsengu äärel» oli sama võimas, märgib kirjanike liidu juht Aleksejev. «Ta liikus selgelt edasi ja võttis uusi kõrgusi,» lausus ta.
«Tema käitumine inimesena oli ohvitserlik. Ta oli selge ja väljaütlemistes konkreetne ning toetav,» meenutas Aleksejev. «Ta toetas eesti kirjandust mitte ainult oma teostega, vaid ka oma isikuga – ütles alati välja, kui talle midagi meeldis ja mis ei meeldi. Ta oli väga oluline osa meie kirjanike kogukonnast.»