Eesti keeles ilmus üks vene filosoofilise antropoloogia tähtteoseid

Semjon Frank, «Inimese hing. Etüüdid Puškinist». Foto: Raamat

Kirjastuselt Ilmamaa on ilmunud Semjon Franki «Inimese hing. Etüüdid Puškinist», mille tõlkis vene keelest Hillar Künnapas.

Kõige süsteemikindlamaks vene filosoofiks nimetatud Semjon Franki (1877–1950) teoste esimene köide «Avatud Eesti raamatu» sarjas sisaldab neist kaht. «Inimese hing: Sissejuhatuse katse filosoofilisse psühholoogiasse» (1917) on üks vene filosoofilise antropoloogia tähtteoseid. Selle lähtepunktiks on rahulolematus psühholoogia arengusuundadega, selle muutumisega psühhofüüsikaks ja psühhofüsioloogiaks.

«Inimese hinges» eristab Frank teadvuse kolme vormi: esemeline teadvus, hingeline elu ja eneseteadvus. Selles kompleksis raamistavad eneseteadvus ja esemeline teadvus hingelise elu kui kõikühtsuse stiihiat. Hinge kui individuaalseülese idee aktiivse ilmingu näiteks toob Frank geniaalse looja.

Seda mõttekäiku jätkab Frank konkreetsete näidete varal tekstides, mis on koondatud omaette tervikuks «Etüüdid Puškinist» (1957). Frank seob Puškini loominguga nii olemise kui ka hinge süvakihid. Tema käsitlus liigub geeniuse loomingut tõlgendades hingelisest elust vaimse elu suunas ning avab selle mitmekihilisuse.

AER-i sarjas on ilmumas ka Semjon Franki «Ühiskonna vaimsed alused: Sissejuhatus sotsiaalfilosoofiasse» ja «Reaalsus ja inimene: Inimolemise metafüüsika».