/nginx/o/2021/05/14/13780598t1h8bbd.jpg)
Tänasest on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatud näitus «Surma pale. Elu vägi surimaskides», mis kutsub avastama surimaskide valmistamise fenomeni ja mõtisklema meie seast lahkunute mälestamise ja neist maha jääva pärandi üle. Näitusel on eksponeeritud 28 Eesti muuseumide kogude surimaski. Nende hulka kuuluvad Aleksander Puškin, Immanuel Kant, A. H. Tammsaare, Oskar Luts, Netty Pinna, Kalju Komissarov, Eduard Viiralt jt. Näitus on avatud kuni 18. märtsini 2022.
«Ühelt poolt näitavad surimaskid ilustamata kõige kaduvust, teisalt aga ülistavad need kadunu igavest mälestust väärivat elu,» ütles näituse kuraator Ken Ird. Surimaskid dokumenteerivad inimese nägu vahetult pärast viimast hingetõmmet, väljendades seeläbi elu ajalikkust. Tegu on omamoodi kultuurireliikviatega, mis on laetud lahkunu elujõuga. Vanim mask näitusel on 217 aasta vanune Immanuel Kanti surimask, kõige värskem neli aastat tagasi lahkunud Kalju Komissarovi surimask.
Näitus tutvustab surimaskide kui kunstiesemete võtmise praktikat. Legendaarse Eesti teatritegelase Kalju Komissarovi surimaski võtmise kogemusest räägib videointervjuus Ugala teatri grimeerija Ülle Konovalov. Külastajatel on võimalik video vahendusel jälgida kuraatorite näojäljendite võtmist ja neid maske ka oma käega katsuda.
/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)