Kui oleks võimalik ette kujutada eesti rahva kollektiivset südant, siis Curly Stringsi ei peaks sealt ilmselt luubiga otsima.
Intervjuu ⟩ Curly Strings: kui maailm avaneb, siis meie oleme valmis
Koos Maarja Nuudi ja Trad.Attackiga võib neid nimetada 2010ndate eesti folgi nägudeks ja suunanäitajateks. Curly Strings on neist kolmest kõige konservatiivsema ja traditsioonilisema helipildiga. Bändil ilmus 14. mail uus plaat «Pidu meis eneses», mis püüdleb kuldse kesktee poole vana hea Curly Stringsi ning uute otsitud ja leitud võimaluste vahel.
Teil on täna bändipäev, mida see tähendab? Kas see on selline distsiplineerivat sorti üritus?
Taavet: Bändipäev on nagu tööpäev. Kahel päeval nädalas saame kokku. Eelmine nädal jäi küll vahele.
Eeva: Ei jäänud ju.
Taavet: Arutame asju, teeme proovi, intensiivsed tööpäevad.
Eeva: Peale seda jäävad kodused ülesanded. Kontrollime need üle jne. (Naeravad.) Aga ühel hetkel, kui see maailm avaneb, siis meie oleme valmis.
On teil maailma avanemiseks palju plaane tehtud?
Eeva: Plaane peab tegema kogu aeg.
Jaan: Kõige suurem lähituleviku plaan on, et teeme optimistlikult juunis ühe plaadiesitlustuuri üle Eesti. See on kõige suurem plaan ja kõige varajasem lilleõis.
Villu: Krookus. (Naeravad.)
Taavet: Ma just mõtlesin, et eelmisel aastal oli karantiin, aga pärast seda sai suvel jälle kontserte teha. Negatiivne mõju ei olnud nii suur. Praegu tundub küll, et ma ikka väga-väga ootan seda. Et tahaks mängida. Publikule pilli mängida. Võib-olla sellepärast ka, et nüüd on uus materjal.
Kuulasin plaati. On nii vana head Curly Stringsi kui ka uuemat pilku ja joont. Võimalik, et mulle praegu meeldib sealt kõige rohkem lugu nimega «Pidulised».
Nagu ühest suust: Tohoh. (Naeravad.)
Miks te naerate?
Eeva: See on lahe, sest see on instrumentaallugu.
Mulle meeldis, et seal on mingisugust tolmust, kergelt psühhedeelset ja kergelt funky’t 70ndate vaibi.