:format(webp)/nginx/o/2021/05/05/13763162t1h73ca.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/19/13788783t1hc11f.jpg)
Mihkel Kübar kinnitab, et kandideerimise otsus Tallinna Linnateatri direktori ametikohale ei sündinud üleöö. «See oli kaalutletud ja läbimõeldud otsus.»
Tallinna Linnateatrist lahkuvad sel aastal nii senine direktor Raivo Põldmaa kui ka peanäitejuht Elmo Nüganen. Põldmaa ametiaeg lõppeb 20. juunil 2021, mistõttu Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet kuulutas välja avaliku konkursi Tallinna Linnateatri direktori ametikohale. Tallinna Linnateatri direktori ametikohale kandideeris kokku kümme inimest, kellest kolm kutsuti vestlusvooru.
Linnateatri direktori valikukomisjoni kuulusid abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kultuuri- ja spordiameti juhataja Hillar Sein, Tallinna personalidirektor Vilve Raik, kultuuri- ja spordiameti kultuuriosakonna juhataja Lennart Sundja, Tallinna Linnateatri loomenõukogu esindaja Diana Leesalu, Tallinna Linnateatri haldusjuht Rain Raabel ja Eesti Draamateatri juht Rein Oja.
Mihkel Kübar kinnitati Tallinna Linnateatri direktori ametikohale 21. juunist 2021 kuni 21. juunini 2024.
Miks otsustasite kandideerida Tallinna Linnateatri direktoriks?
Tallinna Linnateater on oma olemuselt läbi inimeste ja kunsti üks Eesti vägevamaid teatreid. Sellise asutusega liitumine on au ja privileeg. Motivaatoriks kandideerimisel olid mitmed sõbrad-tuttavad, isiklikud väljakutsed ja juhuslik kohtumine Uku Uusbergiga eelmise aasta sügisel.
Kas oli ka midagi, mis pani teid kõhklema, kas saata CV konkursile või mitte?
Kandideerimise otsus Tallinna Linnateatri direktori ametikohale ei sündinud üleöö. See oli kaalutletud ja läbimõeldud otsus. Selles protsessis oli kahtlemata ka kõhklusi. Kui avalik konkurss välja kuulutati, siis enam ühtegi kõhklust ei olnud. Määravaks minu kandideerimisel sai Uku Uusbergi nõusolek, et kui osutun valituks, on ta valmis võtma enda kanda peanäitejuhi vastutuse.
KES ON MIHKEL KÜBAR?
Mihkel Kübar on lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna 2007. aastal. Aastatel 2009–2013 oli ta Jõgeva linnavalitsuse abilinnapea ja linnapea ametikohal. 2014. aastast juhib ta Eesti suurima hea muusika festivali Intsikurmu Festivali korraldamist. Viimased kaks aastat töötas Mihkel Kübar Tallinna Salme Kultuurikeskuse direktorina ning selle haldusalas oleva rahvamaja juhina.
Kunstilise juhina näete enda kõrval Uku Uusbergi, miks just teda?
Kõige olulisem on loomulikult tema väga laiad teadmised teatrist. Tal on suur ja piisav kogemus nii lavastaja kui ka näitlejana. Tema kõige siiramal moel armastus teatri vastu on nii suur, et sinna mahub väga palju erinevaid nüansse ja tahke. Imetlen tema lõputut soovi ja jõudu minna oma analüüsides väikeste detailideni välja. Pidevalt tuleb küsida, mida, miks ja kellele me midagi teeme. Meil on omavahel ühine usalduslik suhe, mida on raske sõnadesse panna, seda näeb ja tunneb, kui meiega koos tööle asuda. Meil on ühine arusaam väärtusruumist meie ümber, ühine arusaam õiglusest, usk idealismi ja soov seda kaitsta. Ja sarnane arusaam teatri rollist laiemalt ühiskonnas.
/nginx/o/2021/05/17/13786258t1h11cc.jpg)
Olete Ukuga enam-vähem ühevanused, olete mõlemad Raplast pärit, milline oli teie esimene kokkupuude?
Esimene kokkupuude oli meil Rapla Ühisgümnaasiumis Mitte-Riinimanda koorilaagris. Ja see aasta pidi olema siis 1997. Oleme koos teinud mõned projektid lisaks sellele, mida koos kooliajal tegime. Tagantjärele on huvitav meenutada, et nägime üle pika aja teineteist paar aastat tagasi just Linnateatris ühel koosviibimisel, kus oli meil meeldiv üllatus taas kohtuda ning pikemalt vestelda.
Tallinna Linnateatrit asute juhtima keerulisel ajal, käimas on teatrimaja/saali ehitus. Mis on teie jaoks ehituse juures kõige suurem proovikivi?
Ehituste juures on alati kõige suurem väljakutse ehituse tähtajad ja eelarves püsimine. Need kipuvad olema alati kriitilised. Täna (kolmapäev 19.05) ei ole veel saanud Rain Raabeliga korralikult maha istuda ja kuulata, mis etapis teatriehitus täpsemalt on. Ehituse juures on must miljon detaili, mis vajavad kindlasti lisaks Rainile ka direktori ja peanäitejuhi tähelepanu. Ja oluline on märkida, et see ei ole pelgalt teatrimaja/saali ehitus, unistuse täitumine Linnateatri omast majast, vaid kogu kvartali uuendamine. Seda võib kindlasti nimetada kümnendi ehituseks, mis mõjutab mitte ainult teatrit, vaid ka olulisel määral linnaruumi.
Järgmisel nädalal leevenevad teatrite piirangud, aga samas ei saa me olla kindad, et suvel-sügisel-talvel jääksid teatriuksed publiku ees avatuks. Iga sulgemine on teatrile majanduslikult koormav. Kui tulevad uued piirangud, kuidas teie plaanite parandada teatri majanduslikku olukorda (lisaks siis linna ja riigi abile)?
Mul on raske sellele vastata, ei ole veel näinud detailset Tallinna Linnateatri eelarvet. Alati on võimalik loovate inimestega ühiselt leida teid erinevate lahendusteni. Kultuuri ja eriti just teatri eripära on see, et füüsiline näitleja ja publiku kohtumine annab inimesele õige elamuse, õige mõtte ja tunde, mida kultuuri kaudu on võimalik anda.
Teisalt tuleb kindlasti kaasas käia, olla valmis katsetama kõikvõimalikke tehnilisi abivahendeid, mis vajadusel selle füüsiliselt tajutava elamuse muul viisil koju kätte tooks. See aga ei asenda päris teatrit. Küll saavad tehnilised vahendid rikastada teatrikunsti.
Mida peate oma uues ametis kõige suuremaks väljakutseks ?
Olla väga hea teatri väga hea direktor.
Palun sõnastage viis eesmärki, mida soovite Tallinna Linnateatris oma ametiajal saavutada?
1. Suurepärane kunstiline sisu
2. Linnateatris töötavad parimad teatri valdkonna spetsialistid
3. Olemasoleva meeskonna toimimine ühtse meeskonnana asenduspindadel
4. Uue maja ehitus
5. Uue maja sisustamine ja käivitamine kunstiliste eesmärkide kaudu
Mis on Tallinna Linnateatri tugevused ja millised nõrgad küljed? Kuidas nõrkused muuta tugevuseks ja mitte kaotada tugevusi?
Organisatsiooni tugevustest ja nõrkustest saab täpsemalt rääkida mõne aja pärast, kui oleme reaalselt Linnateatris tööle asunud. Tahame koos uue peanäitejuhiga kohtuda inimestega, et selline kaardistus teha. Koostöös Linnateatri olemasolevate töötajatega soovime leida lahendused nõrkustele.
Ei ole organisatsiooni, kus oleks kõik ideaalne, kuid see ei tähenda, et ei peaks pidevalt ideaali poole püüdlema.
Hetkel on minu arvates Tallinna Linnateatri peamised tugevused kunstiline kõrgtase, palju väga häid näitlejaid, professionaalne meeskond igal tasandil ja osakondades, organisatsioonina ühtehoidev vaim.
Kõik tugevused, mille on Raivo Põldmaa ja Elmo Nüganen on loonud, võtame ühes ning lisame juurde ajast tingitud muutuste värskust.
/nginx/o/2020/12/28/13551540t1he0c4.jpg)
Olete olnud kooliteatri trupis. Miks otsustasite pärast Rapla gümnaasiumi lõpetamist usuteaduskonna, aga mitte näiteks lavakunstikooli kasuks?
Lavakunstikool ei võtnud mind vastu. Ja olen selle üle tagantjärele ääretult tänulik. Usun, et minust võib Eesti teatriloole olla muud moodi kasu. Usuteaduskonda astusin sellepärast, et ma arvasin, et olen keelte peale väga andekas.
See oli ainukene koht Eestis, kus tuli kohustuslikus korras õppida heebrea, kreeka ja ladina keelt. Üsna kiiresti sai selgeks, et ma ei ole keelte peale üldse andekas. Aga kui peaksin uuesti eriala valima, ei valiks õppimiseks midagi muud. Sõber Märt Avandi oli juba aasta Tartus usuteadust õppinud ja tema julgustas samuti usuteaduskonda astuma.
Mida teile andis kooliteatris osalemine?
Mida kooliteatris osalemine kõike ei anna. Sõpradega koosolemist, edevuse rahuldamist, teiste omaealistega kohtumist (erinevad teatrifestivalid), võidurõõmu tundmist ja ebaõnnestumiste valu tunnetamist, erinevate rollide mõtestamist, püüdlust elu enda kõrvalt vaadata ja mõtestada (seda muidugi nii palju, kui seda teismelise maailm lubab), esimesi armumisi ja armuvalu, tegutsemise rõõmu, õlg-õla tunde hindamist, lõputuid öid lõkete ääres.
Mida teie publikuna teatrist otsite, mida te ootate saalis istudes?
Elamust, kunstilist puudutust, üllatust.
Mis lavastus teid on kõige enam mõjutanud/kõnetanud, miks?
See lavastus on mul veel ees. Küll on mul Friedrich Dürrenmatti «Herakles ja Augeiase talliga» oma suhe, mis on mind inimesena ikka ja taas eri aegadel pannud enda jaoks ühiskonda mõtestama.
/nginx/o/2021/05/19/13788889t1he06e.jpg)
Kuulute erakonda Isamaa, olete olnud nii Jõgeva linnapea kui ka abilinnapea. Samas tuntakse teid kõige rohkem Intsikurmu festivali korraldajana. Mida te oma senises karjääris kõige olulisemaks saavutuseks peate, miks?
Mulle on elu andnud võimaluse teha väga erinevaid asju ja olen selle eest paljudele inimestele väga tänulik. Mul ei ole juhtimisraamatutest välja joonistatud karjääriredelit, et viie aasta pärast siin ja kümne pärast seal.
Ma olen saanud teha asju, millesse ma väga usun. Erinevate ametikohtade kõrval pean ma oma karjääri suurimaks saavutuseks oma suurepärast peret. Mul on imearmas naine Pirko ning kolm poega Miikael, Iisak ja Johannes. Mulle on pere, lähedased ja sõbrad väga olulised.
/nginx/o/2019/08/03/12432012t1h7bbd.jpg)
Millised on teie tugevamad iseloomomadused juhina?
Suur töövõime, tasakaalukus, motiveeriv, kaasav. Hindan üle kõige avatust ja ausust, austust kolleegide ja lugupidamist partnerite vastu.
Mis teid juhina ärritab?
Ebaausus, õelutsemine, usalduse kuritarvitamine. Ma ärritun väga harva. Selleks peab olema väga hea põhjus.