Paar pommi priiuse poole

Sielun Veljet 1986. aastal Linnahallis. Foto: Urmas Lange

35 aastat möödub ühest tähisest meie muusikaloos, tegelikult laiemalt ajaloos. 1986. aasta 19. ja 22. mail toimusid linnahallis, tollase ametliku nimega V. I. Lenini nimelise Kultuuri- ja Spordipalee jäähallis soomlaste bändi Sielun Veljet kontserdid.

Olgu öeldud, et sain alles paar kuud tagasi teada, et toimus kaks kontserti. Siiamaani rääkisin ise ja rääkis suurem osa minu tuttavaid «sellest legendaarsest kontserdist» – ainsuses.

Kontserti ennast võiks võrrelda tuumapommiga. Et kärgatab, viskab «seent» ja vinget valgust, laksab lööklainet ja edasi tulevad muutused ja mutatsioonid ja muu juba saadud kiirguse mõjul. Võrdlus muidugi mõista metafoorina, aga kerge irooniaga – just kuu aega varem olime ju reaalselt kaela saanud Tšornobõli tuumajaama plahvatuse. Selle kohta tuli teavet kõigepealt Soome meediast. Aga pole kahtlust, et mõlemad «plahvatused» aitasid kiirendada laguneva nõukaimpeeriumi lõppu.

Sielun Veljet oli esimene lääne 120-protsendiliselt tõeline rock-, või täpsemat sõna otsides, postpunk/indie-alternatiivbänd Eestis. Ja sada protsenti zeitgeist, vastas aja vaimule. Näiteks paar aastat hiljem esimesel Rock Summeril esinenud John Lydoni bänd PiL ja The Big Country olid ju igati toredad, aga seks ajaks juba veidi maha käinud. (Minu jaoks oli järgmine «parimal ajal kohal» bänd inglise imeline, aga lühiajaline (nagu The Smiths!) dub-noise-trio World Domination Enterprises 1989. märtsis samuti jäähallis.)

Ligi neli aastat tegutsenud Sielun Veljet oli tõusnud just oma parimasse vormi, saabunud otse Euroopa ja Inglismaa kontsertidelt. Soomest oli neil kaasas oma valgus- ja helitehnika, mis oli siin enneolematu, ennenägematu, ennekuulmatu. Nagu ka esinemine ise. Indiaani hõimu «Kanoottilaulu» saatel püünele kui riitusele sisse hiiliv üksus tõmbas seejärel käima mootorsae, mis hakkas ikka otse jäsemeid lõikama. «On Mulla Unelma», «Pelttirumpu», «Säkenöivä voima», mida veel…(muide, on fakt, et Nõukogude-poolse korraldaja nõudel oli ansambel esitanud oma laulusõnad eelnevaks ülevaatamiseks; pole küll teada, et mingeid muudatusi oleks nõutud).