PM NÄDAL Veneetsia arhitektuuribiennaalil on luubi all Eesti väikelinnade saatus

Copy
Eesti ekspositsioon 17. Veneetsia arhitektuuribiennaalil. FOTO: Samuele Cherubini
Eesti ekspositsioon 17. Veneetsia arhitektuuribiennaalil. FOTO: Samuele Cherubini Foto: Samuele Cherubini

Täna avaneb publikule 17. Veneetsia arhitektuuribiennaal, mis algselt pidi toimuma eelmisel aastal, kuid lükkus koroona tõttu edasi. Ligi 60 rahvuspaviljoni seas on ka Eesti, kes avas näituse «Plats! Väärikas kahanemine», mis keskendub kahaneva rahvaarvuga väikelinnade elukeskkonna parandamisele. Näituse kuraatorid on Jiří Tintěra, Garri Raagmaa, Kalle Vellevoog, Martin Pedanik ja Paulina Pähn.

Selle aasta väljapanek vaatleb omal ajal EV100 arhitektuuriprogrammi raames valminud projektile «Hea avalik ruum», mis näitas võimalusi, kuidas linnade kahanemisele vastu seista. Omaaegse algatuse eesmärk oli anda 2020. aastaks uus nägu 15 Eesti linna keskusele ja avalikule ruumile. 2018. aastal valmisidki Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljak ja 2019. aastal uuendati Võru ja Kuressaare keskväljak. 2020. aastal valmisid aga Elva ja Rakvere keskväljak.

Tänavuse Veneetsia arhitektuuribiennaali teema on «How will we live together?» («Kuidas me hakkame koos elama?») ning selle peakuraator on Liibanoni arhitekt Hashim Sarkis. Eri riikide kuraatoreid julgustatakse mõtlema, kuidas saaks arhitektuur lahendada üleilmseid probleeme.

Linnade kahanemine on väga levinud probleem nii Eestis (alates 2000. aastast on 47 Eesti linnast 45 kaotanud märkimisväärse osa oma elanikkonnast) aga ka laiemalt kogu Euroopas. Millest see tuleneb, mida see tähendab ja kuidas seda võiks arhitektuursete vahenditega edukalt leevendada, rääkisid Kalle Vellevoog ja Paulina Pähn.

Tagasi üles