Ega palju pole vist Eesti rahva alateadvusse viimase umbes 30 aasta jooksul nii sügava jälje vajutanud lugusid kui Curly Stringsi «Kauges külas» (2014). Tõnis Mäe «Koit», Terminaatori «Juulikuu lumi» ja Smilersi «Viis kasti õlut» meenuvad ka.
Tellijale
NÄDALA PLAAT ⟩ Curly Strings ei taha kontrolli käest anda
Curly Stringsi plaatide kohta pole ka kuigivõrd kriitikatekste ilmunud. Võib-olla on asi selles, et nad ongi olnud liiga rahvalikud, ka nostalgilised, liiga sihtotstarbelised ja ei allu sellisena justkui popkriitika keelele, mis on oma olemuselt modernismipärand: ootab uut, edasiminekut, ebamugavust, kunstilist autonoomiat ja nihet.