K, 30.11.2022

Esmaspäeval toimub konverents «Siirdeaja kultuuripoliitikad»

Kultuuritoimetus
Esmaspäeval toimub konverents «Siirdeaja kultuuripoliitikad»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Barbi Pilvre
Barbi Pilvre Foto: Remo Tõnismäe

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja «Etüüde nüüdiskultuurist» järjekorras viieteistkümnes konverents, «Siirdeaja kultuuripoliitikad».

Konverentsi kava:

  • 10:30 Kogunemine ja kiirtestid
  • 11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus
  • 11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah
  • 11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust
  • 12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini
  • 12.40 Paus
  • 13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul
  • 13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel
  • 14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur
  • 14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal
  • 15.00 Lõunapaus
  • 16.00 Paneelvestlus «Kultuuriajakirjandus ja -meedia «ülbetel» 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata». Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa
  • 17.00 Paneelvestlus «1990ndad – märkamatu teatriuuendus?». Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas. Kavas olevad juhtumiuuringud, meenutused ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne.

Konverentsi korraldavad nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Kirjanike liit. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab ohutusreegleid järgides osaleda kohapeal (vajalik eelregistreerimine aadressil https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8). Konverentsi Zoomi kantakse üle EKA TV-s (tv.artun.ee).

Kohapeal osalejatele tehakse kiirtestid. Palun kanda maske!

Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

Märksõnad
Tagasi üles