Vabamu uus näitus USA deklaratsioonist, mis avaldas mõju Eesti riiklikule järjepidevusele

Foto: AFP / Scanpix

Neljapäeval, 27. mail avab Vabamu uue näituse – «USA deklaratsioon, mis toetas Eesti iseseisvust». Näitus tutvustab, millist mõju avaldas Sumner Wellesi allkirjastatud deklaratsioon Eesti riiklikule järjepidevusele ning Eesti taasiseseisvumisele.

23. juulil 1940 saadeti USA riigidepartemangust välja pressiteade, mida hiljem hakati nimetama Wellesi deklaratsiooniks. Teates mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine välisagressorite poolt. Sel ajal olid USA ja Nõukogude Liit liitlased ning seetõttu ei saanud USA välisministeerium selgesõnaliselt välja öelda, kelle agressiivset käitumist nad täpsemalt hukka mõistavad. Pressiteate allkirjastas aseväliminister Sumner Welles, ent selle kirjutas Ida-Euroopa välispoliitika ekspert Loy W. Henderson.

Deklaratsiooni järgi ei tunnistanud Ameerika Ühendriigid Balti riikide okupeerimist kui ebaseaduslikku akti. Ühendriigid ei taganenud sellest 51 okupatsiooniaasta jooksul kordagi. Deklaratsioon oli sümboolse tähendusega, kuid võimaldas läände jäänud Balti riikide diplomaatidel jätkata oma riikide eest seismist.

Näituse kuraator Piret Karro: «Wellesi deklaratsioon on oluline dokument Eesti ajaloos, kuid sellest palju ei teata. Uus näitus, mille oleme kokku pannud koos Eesti Kunstiakadeemia animatsioonikunstnikega, räägib animatsioonide ja joonistatud portreede kaudu deklaratsiooni saamislugu ning ka seda, kuidas see on mõjutanud meie riigi ajalugu.»

«Näitusele oleme kogunud põnevaid ja isegi humoorikaid fakte ja meenutusi, kuidas okupatsiooni ajal oli võimalik teha välisriikidega koostööd ning kuidas olude kiuste võideldi parema tuleviku nimel,» lisas Karro.

Üheks näiteks sellistest lugudest on Ernst Jaaksoni (diplomaat Eesti välisteenistuses USAs perioodil 1929–1998) meenutus Lennart Merest, kes leiutas mooduse, kuidas helistada New Yorki, vältides liinide ühendamist Moskva kaudu. «Telefoniühendus New Yorgi ja Tallinna vahel oli aastaid väga vilets, kuna see toimus Moskva kaudu. Lennart Meri leiutas omapärase viisi, kuidas minuga telefoni teel ühendust saada. Ta helistas Tallinnast Stockholmi, oma tuttavale Eesti arhitektile Hando Kasele, kes omakorda võttis ühenduse minuga New Yorgis ja siis pani kaks telefonitoru teineteise vastu, moodustades sellega meievahelise «keskjaama».»

Näitus jääb avatuks 23. oktoobrini 2021.