Esna galerii toob vaatajateni Leho Rubise näituse teadvuse ajatutest seisunditest

Töö Leho Rubise näituselt «Teadvus – tajude allikas». FOTO: Repro

Alates 30. maist on Esna galeriis avatud kunstniku ja muusiku Leho Rubise näitus «Teadvus – tajude allikas», mis jääb avatuks kuni 27. juunini. Esna galerii on külastajatele avatud pühapäeviti 12–15, muul ajal saab näitust külastada vaid kokkuleppel.

Näitus avatakse laupäeval, 29. mail kell 16, mil toimub Leho Rubise, poeet Mathura ja kunstikriitik Andri Ksenofontovi vaheline vestlus «Sügavamate teadvuseseisundite kujutamise võimalikkusest ja viisidest kaasaegses ning mineviku kunstis». Avamisel osalemiseks tuleb registreerida: http://tiny.cc/LehoRubis-Esnas2021. 27. juunil toimub näituse keskkonnas Esna galeriis Leho Rubise ja tema muusikaliste teekaaslaste uue helikandja «Näha nägemata» esitluskontsert.

Kunstniku sõnul on näituse keskseks, esmapilgul peidetud teemaks mitmete mineviku traditsiooniliste kultuuride figuratiivse kunsti objekt ehk inimese teadvus. Leho Rubise maalidel kujutatud, näiliselt mööduvate emotsioonideta ja liikumatult seisvad figuurid jätkavad muu hulgas india budistliku kunsti võtet taandada väline dünaamika miinimumini. See omakorda aitab süveneda inimese teadvuseseisunditesse.

Aldous Huxley on oma essees «Taju uksed» kirjeldanud kanooniliste kunstikultuuride figuratiivse sakraalse kunsti olemust järgmiselt: «Egiptuse jumalate ja jumal-kuningate skulptuuridel, Bütsantsi mosaiikide madonnadel ja pantokraatoritel, hiina kunsti bodhisattvatel ja lohanidel, Khmeri istuvatel budadel ja troopilise Aafrika puidust iidolitel on üks ühine tunnus: sügav liikumatus ja vaikus. Ja täpselt see on see, mis annab neile nende vaimse omaduse, jõu viia nende vaatleja välja tema tavalise kogemuse vanast maailmast.»

Euroopa maalikunstis on sarnast võttestikku kasutanud näiteks Hans Holbein noorem (1497–1543) ning Rembrandt van Rjin (1606–1696) oma hilises loomingus, tuues oma teostesse ajatuse mõõtme.

Olgugi et Leho Rubis tegeleb figuuriga, ei püüa ta luua kirjeldavaid teoseid. «Pigem vastupidi, mu maalid ei jutusta lugusid. Mind on huvitanud keskendunud meeleseisund ja selguse poole liikumine, samuti see, kuidas sellist teadvuseseisundit kujutada. Teatavasti ei saa ju teadvust kuidagi pildistada, olgugi et me teame, et ta on olemas,» selgitab Rubis.

«Otsin ilmselt seda sügava keskendumise seisundit, kus toimub kokkupuude olemasoleva vahetu tajumise ja ajatu olemisega. See on transformatsiooni küsimus. Maali värvi- ja kujundikeel võiks ideaalis seda seisundit ja kogemust omakorda toetada. Üks võimalus taolist meeleseisundit kirjeldada oleks läbi india klassikalise muusika. Selle vanim vorm dhrupad on mind kaua lummanud. Dhrupadi muusikat kuulates tekkiv meeleseisund on paradoksaalselt nii avar ja lõdvestunud kui ka intensiivne ja keskendunud. Mulle tundub, et taolist tüüpi meeleseisundi tajumine on üks viis enda tuuma poole liikumiseks.»

Kõrvuti Leho Rubise maalidega on näitusel ka teadvuse ja taju väljade piire kompav video- ja heliinstallatsioon «Varjatud väljad», mis valmis koostöös Liis Lepiku ja Kaido Kirikmäega.

Leho Rubis õppis Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ning kuulas kunstiõpingute kõrval ka orientalistikaloenguid. 2010. aastal kaitses ta Linnart Mälli ja Märt Läänemetsa juhendamisel teadusmagistri kraadi india budistliku kunsti ajaloo teemal. https://dspace.ut.ee/handle/10062/15155?show=full

Dokumentalist Liis Lepiku ja eksperimentaalmuusika helilooja Kaido Kirikmäega ühendavad Leho Rubist aastate jooksul loodud ühised kunsti- ja muusikaprojektid.

Tagasi üles
Back