Algavad traditsioonilised Kreegi päevad

Puuluup. FOTO: Taavi Arus

Täna algavad Nargenfestivali traditsioonilised KREEGI PÄEVAD, mis sel aastal laienevad Cyrillus Kreegi kodulinnas Haapsalust ka Tallinnasse.

Nargenfestival korraldab igal aastal Haapsalus Kreegi päevi, et hoida olulise eesti helilooja looming tema kodulinnas inimeste teadvuses värskena ja pakkuda Kreegi rikkale pärandile ka värskeid vaatepunkte. Kreegi päevadel on muusikasõpradel võimalus nautida nelja eriilmelist kava.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste toovad Kreegi päevad helilooja kodulinnast ka pealinna kavaga «Unes nägin», et kõlama panna tema a cappella kooriloomingu armastatumad laulud. Tasuta kontserdid on pühendatud meie seast hiljuti lahkunud heliloojale Ester Mägile, et meenutada Eesti heliloomingu ühte hingestatumat loojat tema kooritsükliga «Mõtisklused». Vabaõhukontserdid kavaga «Unes nägin» toimuvad 28. mail kell 17 KUMU sisehoovis ja 29. mail kell 15 Haapsalu kuursaali kõlakojas.

Haapsalu linnuse hoovis toimub 28. mail kell 19 kontsert «Süüta mu lumi», kus hiiu kandleid elektroonikaga ristav Puuluup kõigub pärimuse ja kaasaegsete muusikastiilide piiril, flirtides maailmamuusika, underground’i ja popiga. Puuluup juhib hiiu kandle jõhvkeelte võnked läbi efektiplokkide ja luuperi ning kasutab alternatiivseid mängutehnikaid ja heli tekitamise võimalusi. Muusika hiilib muistsete Vormsi talharpa-mängijate kambrites ja kandub neist edasi. Kõlab traditsiooniga impregneeritud omaloomingut, viiteid pungiklassikale ja õpetliku sisuga romantilist neozombiepostfolki. Mehed ise sõnavad oma loomingu kohta tagasihoidlikult nii: «Meie peamine sõnum rahvamuusika kontekstis on see, et vaadake, hiiu kandlega saab teha igasuguseid asju, õppige pilli ning tehke ka. See on see, milles meist võiks rahvamuusikale kasu olla.»

«Ei leidu sügavamalt läbitunnetatud, suurema seesmise soojuse ja hardumusega — ent siiski rangelt tasakaalus — kirjutatud samalaadilist teost, kui seda on Kreegi reekviem,“ on öelnud helilooja Eduard Tubin. Cyrillus Kreegi loomingu peateos, 1927. aastal sündinud vokaalsümfooniline reekviem kõlab Kreegi päevadel helilooja sünnipaigas Ridalas teose 1959. aastal loodud seades puhkpillikvintetile ja klaverile. Mõni kuu enne oma 70. sünnipäeva valminud kammerlik versioon on käputäie viimaste teoste seas, mille Kreek jõudis veel elu lõpul kirjutada. Ridala Püha Maarja Magdaleena kirikus toimub kontsert «Kreegi reekviem 1959» laupäeval, 29. mail kell 18.

Kreegi päevade lõppkontserdi «The Suspended Harp of Babel» annab ansambel Vox Clamantis Tallinnas Jaani kirikus 3. juunil kell 19. Ansambli Vox Clamantis laia rahvusvahelist tähelepanu pälvinud plaat «The Suspended Harp of Babel» toob kokku Cyrillus Kreegi koorimuusika ning nyckelharpa ja kandle kõlad. Nyckelharpa-virtuoos Marco Ambrosini loodud instrumentaalsed fantaasiad loovad Kreegi muusikaga ainulaadse kollaaži. Plaat on salvestatud 2018. aastal Tallinna Issanda Muutmise kirikus ning selle andis välja mainekas plaadifirma ECM Records. BBC Music Magazine valis Vox Clamantise plaadi üheks parimaks 2020. aastal ilmunud klassikaalbumiks.

Kreegi päevade kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Kreegi päevad toimuvad 28. maist kuni 3. juunini Haapsalus ja Tallinnas.

Tagasi üles
Back