Ajateater toob Ohtu mõisas välja Indrek Hargla näidendi «Nõid»

Kultuuritoimetus
Copy
Meelis Põdersoo ja Liis Haab suvelavastuse «Nõid» proovis.
Meelis Põdersoo ja Liis Haab suvelavastuse «Nõid» proovis. Foto: Ajateater

14. juulil esietendub Ohtu mõisas Ajateatri suvelavastus «Nõid», mille autoriks on Indrek Hargla, lavastajaks Anne Velt, kunstnikuks Karmo Mende ja muusikaliseks kujundajaks Mick Pedaja. Näitlejatest teevad kaasa: Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Liis Haab, Katrin Valkna, Tarvo Krall ja Meelis Põdersoo (VAT Teater). Etendused toimuvad 14., 15., 16., 17., 21., 22., 23., 24., 28., 29., 30., 31. juulil algusega kell 19 Ohtu mõisa tallihoones. Ohtu mõis asub Lääne- Harjumaal, Ohtu külas, Tallinnast 35 km kaugusel.

Lõuna-Eestis, ühes ilusas jõekäärus, seisab veski, kus elab noor tütarlaps Mari. Tema kohta öeldakse, et ta on nõid, ta aitab inimestel kadunud asju üles leida, aitab neid ihu- ja vaimuhädasid ravitseda ja oskab vist natuke ennustada. See veski on tema maailm, seal on tema hing ja mujal tal elu ei ole. Tema vend, mölder Oskar aga ei suuda veski majandusega toime saada ja tahab selle ära müüa ning viimases hädas nõustub veski (või oma elu) päästmiseks appi võtma Mari üleloomulikke võimeid. Elu muutub, aga kas just selles suunas, mida mõeldi ja oodati? Mis juhtub, kui nõiduja ise satub armastuse nimel oma sõnade lummusevõrku?

Indrek Hargla maagiline näitemäng viib meid tänapäevast küll 1930-ndatesse, vesiveskisse, kus toimetavad värvikad tegelased, aga nende mured näivad nii tänapäevased – vastamata armastus või armastuse puudumine, ebakindlus tuleviku ees, rahahädad ja kohustused, mida me ei jaksa täita. Aga kui kõigi nende murede lahendamiseks kasutada pisut nõidust, pisut sõnu ja esivanemate teadmisi, siis võib juhtuma hakata kummalisi asju.

See näitemäng viib meid radadele, kus nähtava kõrval eksisteerib ka nähtamatu maailm, mida me otseselt silmaga ei näe ja käega ei katsu, kuid mis meid juhib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles