AK ⟩ Skandinaavia kaenlaaugus elamise kroonika

Soome rahvus- eepos «Kalevala». Foto: Kalevala illustratsioon

Kaanest kaaneni ambitsioonikas, kuid mõnusalt soe ja inimlik «Neem» võtab ette soome rahva ajaloo terves selle ilus, valus ja võlus. Juha Hurme läheb põhjaliku inimesena ajas nii kaugele tagasi kui vähegi võimalik ning alustab koguni Suurest Paugust. Nurme võtab luubi alla sellest linnutiivul möödunud 14 miljardit aastat ning lõpetab oma uurimuse 19. sajandi esimeses kümnendis.

Neeme all peab ta silmas «seda Põhja-Euroopa päraosa ning Siberi ja Skandinaavia kaenlaauku, mida neemlased, olgugi et mitte teised, hakkasid mõnisada aastat tagasi kutsuma Soomeks» (lk 28).

Hirmsad karjed

Võimalik, et soomluse essentsi tabamiseks peab olema ise soome verd või siis vähemasti sellega lähemas suguluses. Muidu võib minna näiteks nii nagu J. R. R. Tolkieniga, kes luges ingliskeelses tõlkes «Kalevala» läbi ning oli sellest nii suures vaimustuses, et proovis isegi soome keelt õppida, kuid jõudis peagi järeldusele, et see töö käib haritud inimesele ilmselgelt üle jõu. Põhjanaabrite kultuuriga kokkupuuted pole ettevalmistamata inimese jaoks teadagi kerged.