AJA AUK Kuidas mitte saada rahuldust

Copy
Rolling Stones, «(I Can’t Get No) Satisfaction». FOTO: Plaadi Kaas
Rolling Stones, «(I Can’t Get No) Satisfaction». FOTO: Plaadi Kaas Foto: Plaadi Kaas

Mõned lood on tõepoolest sellised, et nad oleksid nagu alati olnud. Et neid polegi teinud inimene, vaid nad on mingi üldisem nähtus või printsiip, nagu liivaluited, kanaliha, unenäod, kategooriline imperatiiv, planeet Saturn jne. Rolling Stonesi «(I Can’t Get No) Satisfaction» on üks selline üldisem nähtus või printsiip. Igaüks teab seda, see on vajutanud sügava reljeefi meie kõigi ala- või ületeadvusse.

Istusin mõni aasta tagasi Jõgeval pubis, DJ mängis muusikat, igast tema välimuse elemendist ja liigutusest oli märgata, mida õhtult muusikalises mõttes võiks oodata, aga kui inimesi veel palju polnud, mängis ta ka seda Rolling Stonesi lugu. Kujutan ette, kuidas ta võis mõelda: vaat see on üks hea lugu. Klassik. Ja et ma siin seda praegu mängin, võib tähendada ka, et ma olen muusikalises mõttes kindlasti laiema silmaringiga kui publik, keda pubi õhtuks siia ootab. Aga ma saan aru, et kõigile igal hetkel siin ei pruugi see meeldida. Ja ma saan aru, sest olen oma ala professionaal ja sellepärast mind mängima kutsutaksegi. Aga mulle meeldib ja ma praegu ikkagi mängin selle ära, tulgu siis edasi, mis tuleb.

Tagasi üles